Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

3.1 Käsitsi raiumine

Läbi aegade on inimene kivi vorminud vastavalt oma vajadustele. Kivist objekte loodi erineva eesmärgiga alates igapäevastest tarbeesemetest kuni maagiliste vahenditeni, mille abil loodeti tõsta viljakust ja võtta ühendust teispoolsusega. Kiviraiduri pika ajalooga amet on tänapäeval tänu innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisele tundmatuseni muutunud. Samas eeldavad ka uued tehnilised võimalused traditsioonilise kivitöö mõistmist ja vanade ametisaladuste omandamist.

3.1.1 Käsitsi raiumine ja masintöötlus

Kiviraiumine on kivi töötlemine viisil, mille tulemusena muutub kivi kuju või pinnastruktuur. Tähtede raiet kivis võime samuti vaadelda kui kivipinna muutust. Kiviraiumise mõiste hõlmab erinevaid kivitööprotsesse:

Loetletud tööde teostamine on läbi ajaloo toimunud käsitsi erinevate tööriistade abil. Nii toimub kivitöö ka tänapäeval, ehkki aja jooksul on tööriistad täiustunud ja tehnoloogia arenenud (elektri- ja pneumotööriistad). Vaatamata lisandunud tehnikale nimetatakse sellist kivitöötlemist käsitsi raiumiseks, sest eeldab tegijalt käelisi oskusi ja head materjalitunnetust. Kiviraidur on laia oskusteringiga käsitöömeister, kes on võimeline tegema erineva keerukusastmega kivitöid, muutes murrust võetud kivikamaka viimistletud objektiks just käsitsi.

Tänapäeval kivitööstuses kasutatavad mehhanismid ei vaja enam kätejõudu. Arvutiga juhitavate tööpinkide (CNC-seade) automaatika on viidud kõrgtasemele. Sellist kivitöötlemist nimetatakse kivi masintöötluseks. Tööpingil operatsioone teostav tööline on kivitöötleja-oskustööline, kelle oluliste oskuste juurde kuulub arvutiprogrammide valdamine.

/\ ÜLES /\

3.1.2 Kuiv- ja märgtöötlus

Kivitööd on võimalik liigitada kuiv- ja märgtöötluseks. Vett kasutatakse peamiselt kivi masintöötlemisel tööriistade jahutamiseks ja töötlemisjääkide eemaldamiseks. Kivi käsitsiraie toimub kuivtöötluse meetodil.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI