Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

3.8 Kivi teisaldamine

3.8.1 Inim- ja masinjõul kivide teisaldus

Kui kiviplokid on kaevanduses lahti murtud (Vt Igapäevatöö kaevanduses), järgneb transport ühest kohast teise, milleks kasutatakse spetsiaalseid tõstukeid ja kraanasid. Alustavas kivitöökojas on võimalik kasutada vanu läbiproovitud meetodeid.

Carrara on juba antiikajast tuntud seal kaevandatava Carrara marmori tõttu, millest on muu hulgas ehitatud ka Rooma Pantheon ja Traianuse sammas. Kuna seal on marmorit kaevandatud juba ligi 2000 aastat, on Carrara üks vanemaid pidevalt kasutuses olnud tööstuspiirkondi maailmas. Alates 1960. aastatest on Carraras arendatud teedevõrku, et hõlbustada kivide transporti.

Video 3.8.1

Enne nüüdisaegseid transpordivahendeid, tehnikat ja maanteid oli ainus võimalus hinnaliste marmorplokkide transportimiseks loomade ja inimjõud. La Lizzatura on vana traditsiooni taaselustamine Carraras igal aastal augusti esimesel pühapäeval. Filmis (video 3.8.1) on näha, kuidas meeskond − lizzatori e kelgumehed − viivad marmorploki järskudelt nõlvadelt alla, kasutades ainult rullikuid ja trosse. Kivi liikuma panemine ja ohutu allatoomine on alati olnud selle ala asjatundjate töö. Kivi tuli alla toimetada võimalikult kiiresti ja ohutult. Iga turvaliselt ja tervena allatoodud kivi eest maksti eraldi.

3.8.2 Kivi nihutamine ümarpalkide ja kangide abil

Kui kiviplokk on sirge põhjaga, siis läheb selle nihutamiseks vaja vaid rulle ja paari kangi. Tänapäeval võivad rullid olla lihtsalt ühepaksused torujupid, aga väikeste konarustega kivide puhul sobivad nt ühejämedused sirge kuusepuu tüvejupid.

Rulle võiks olla vähemalt kolm. Olenevalt töö suurusest ja nihutuskaugusest, kivialuse ja pinnase siledusest, võib kasutada nii peenemaid kui jämedamaid rulle. Jämedama rulli peal on kergem lükata, samas on oht, et kivi maha libiseb, suurem.

Kangi abil kaalutakse kivi niipalju üles, et rull alla lükata. Lükkama hakatakse kangi kivi alla lüües. Kivi edasi nihkudes asetatakse palgijupid eespool taas kiviserva alla.

Tasasel ja kõval pinnasel toimub nihutamine raskusteta, pehmet pinnast on vaja tugevdada. Selleks sobivad rullide alla paigutatavad plangud või lauajupid.

Juhul, kui nihutada on vaja konarliku põhjaga kivi või näiteks ümmargust kivi, tuleb rullide ja kivi vahele panna nn kelk. Kelk on tavaliselt tehtud kahest tugevast puuplangust, mis on ristipuudega ühendatud. Okaspuu ei sobi, sest kipub kergesti murduma, kõige parem on tamm. Plangu- või prussiotsad lõigatakse nurga all viltu nagu kelgujalased. Viltuste otste alla on kivi ja kelgu edasi nihkudes hea panna rulle. Talvisel ajal saab kelguga kive kõval lumel lohistada ka ilma rullideta.

Joonis 3.8.1 Kiviplaadi veeretamine

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.8.2 Kelgu kasutamine kivi kantimiseks kõrgemale kohale

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.8.3 Kelgu kasutamine kivi kantimiseks kõrgemale kohale

FOTO: K. Nõmmela

3.8.3 Mehaanilised tõstemehhanismid

Tali

Suuremaid kiviplokke tõstetakse vastavate mehhanismide abil. Tali (hollandi k talie) on rippuv käsi-, elektri- või pneumoajamiga tõsteseade, mille põhiosa on vints. Liikuvat elektritali nimetatakse ka telferiks.

Joonis 3.8.4 Käsi-kett-tali

Joonis 3.8.5 Taliga kiviplokki tõstmas

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.8.6 Telfer e elektritali

FOTO: K. Nõmmela

Telfer

Telfer (ingl k telpher) on üherööpmelisel rippteel liikuv elektritali, tõstevõimega tavaliselt 0,25−10 tonni, tõstekõrgusega kuni 30 m, tõstekiirusega kuni 10 m/min. Telfereid, mille liikumiskiirus on kuni 30 m/min, juhitakse alt, kiiremaid juhitakse kaasasõitvast kabiinist.

Näide monoliitse kiviploki kasutusest ja teisaldamisest Texases >>>

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI