Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

3.6 Kivi lõikamine

3.6.1 Kivi lõikamine

Kivi lõikamine on kivi tööstusliku tootmise määrav osa. Ajalooliselt suudeti lõigata pehmemaid kivimeid ka enne tööstusliku tootmise arengut. Pehmet kivi nagu marmor või lubjakivi saab lõigata isegi hariliku puidusaega. Puidusae hambad nürinevad siiski kivis ruttu ja seetõttu kasutati lõikamisel liiva, mis saelehe ja kivi vahel kulutas hõõrdudes kivisse lõikesoone. Et liiv ei pudeneks lõikesoonest liiga ruttu välja, valati soonde pisut vett, nii et liiv segunes kivitolmuga ja tekkis kleepuv pasta.

Abrasiivtöötlemine

Abrasiivmaterjalid on väga kõvad peeneteralised või pulberjad ained, mida kasutatakse mitmete kõvade materjalide (kivi, klaasi, vääriskivide, metalli jm) lõikamiseks, puurimiseks, lihvimiseks, poleerimiseks.

Abrasiivtöötlemine on lõiketöötlemine, mille puhul kivitoorikult eemaldatakse õhuke kiht teralise teravaservalise materjali hõõrdumise abil (lad k abrasio − mahakraapimine). Abrasiivi võib kasutada, hõõrudes seda pulbrina tööorgani ja kivi vahel või siis lõiketerade ja lihvimisketaste tööpindades kõvastunud segumassi sisse segatuna. Tööpindadelt segumassi maha kuludes paljastuvad sügavamalt üha uued teravad abrasiiviterakesed.

3.6.2 Lõikamistarvikud

Kivi lõikamisel abrasiivmaterjaliga kulutatakse kivi kitsa lõikejoone kohalt. Lõikamiseks kasutatakse lõikekettaid, metall-lehti või trossi. Kivi lõikekettad võivad olla kas läbinisti abrasiivmaterjalist või on abrasiivi kasutatud tööpindadel (nt abrasiivsegust lõiketeradega metallplaat). Läbinisti abrasiivmaterjalist lõikekettad on murdumise vältimiseks tugevdatud armatuurvõrguga ja kettaid saab kasutada pehmemate kivide tükeldamisel. Ehituspoest lõikeketast valides on vaja jälgida kettal olevat tähistust, et mitte osta väliselt sarnast metallilõikeketast, millel puuduvad kivilõikamiseks sobivad omadused.

Joonis 3.6.1 Abrasiivmaterjalist lõikeketas

FOTO:

Joonis 3.6.2 Tavahammastikuga teemantlõikeketas. Sobib nii märg- kui kuivlõikamiseks

FOTO:

Joonis 3.6.3 Pideva servaga teemantlõikeketas

FOTO:

Teemantlõikeketaste tööpind on valmistatud teemantpulbrist ja erinevate metallide pulbrist, segu pressitakse kokku ja kuumutatakse alla sulamistemperatuuri paakumiseni. Teemanti-metallide sulamid on erineva koostisega sõltuvalt sellest, kas on tarvis pehmemat või tugevamat lõiketera.

Joonis 3.5.4 Ketaslõikuri tera teemanditükikestega

FOTO: Hustvedt CC BY-SA 3.0

Pehmemad lõiketerade segud on vase ja tina sulamid, kõvemad nn kõvasulamsegud on valmistatud koobalti osalusel. Vasesulamisegust teemantlõikekettad on mõeldud veega jahutatavatele lõikepinkidele, kõvasulamsegust lõikekettaid saab kasutada kuivalt lõigates.

Saeketaste omadused sõltuvad kivimist, millele need mõeldud on. Käsilõikurile lõikeketast ostes peab jälgima ketastel olevat markeeringut. Pehme ja kõva kivi lõikekettad on erinevad. Selge, et pehmema kivimi teemantlõikeketas kõvemat kivimit hästi ei lõika, sest kuumeneb üle ja kulub liialt kiiresti.

3.6.3 Lõikamine abrasiividega

Joonis 3.6.5 Teemantkettaga lõigatakse korraga sisse vaid teemantsegmentidest veidi sügavam lõikesoon

FOTO: A.Rudanovski

Joonis 3.6.6 Õige lõikuri seadistusega jääb ketas püstises asendis vastaspoole lõikurit lõikaja suhtes

FOTO: A.Rudanovski

Joonis 3.6.7 Lõikur tuleb seadistada nii, et tekkiv tolm uhutakse eemale, mitte lõikaja poole

FOTO: A.Rudanovski

Kõvade kivide lõikamisel teemantsaekettaga lõigatakse korraga sisse vaid teemantsegmentidest veidi sügavam lõikesoon, sügavama lõike saavutamiseks korratakse madalat lõiget piisava sügavuse saavutamiseni. Lõikekettale ei avaldata lõikamisel suurt survet, pigem võiks öelda, et lõikeketast hoitakse kergelt vastu kivi, kuigi lõikesurve sõltub ka kivimist.

Elektrilise käsilõikuriga lõigatakse enamasti kuivalt, ilma veeta. Et terad ei kuumeneks, tuleb lõikeketast aeg-ajalt lõikesoonest välja tõsta ja jahutada. Lõikur tuleb seadistada nii, et tekkiv tolm uhutakse eemale, mitte lõikaja poole. Lõikekettast lõikaja poole lendav kivitolm mitte ainult ei häiri töötamist, vaid satub lõikuri õhuvõtuavadesse, kust ventilaator pumpab selle läbi seadme ning kahjustab lõikurit.

Lõikuri õige seadistusega jääb püstiasendis ketas lõikajast kaugemale (vt joonis 3.6.6). Lõikamist alustatakse, liikudes lõike kaugemast äärest enda poole või paremakäelisuse korral vasakult paremale. Liikudes töötava lõikuriga lõikejoone lõpuni, tõstetakse lõikeketas lõikest välja ja alustatakse lõikejoone algusest uuesti. Ühe lõikekorra sügavuseks tardkivimite puhul on soovitatav arvestada mõni millimeeter. Pidev liikumine lõikesoones on eriti oluline siis, kui lõikesoon on sügavaks kulunud, sest lõigatav kivi kuumeneb, mis omakorda soodustab lõikeketta ülekuumenemist. Mida sügavam lõikesoon, seda kiiremini võib ketta tera ülekuumeneda, sest jahutav õhk ei pääse kettale ligi. Lõikeketta liikumine lõikesoones peab olema samasuunaline ketta pöörlemisega. See vähendab takistust ja terade ülekuumenemist. Pehmeid kive saab lõigata ka abrasiivse lõikekettaga, mis on toodetud kivide lõikamiseks.

Abrasiivkettaga pehmemate kivide lõikamisel tehakse lõikesoon kivimisse sisse kogu vajalikus sügavuses. Kuna abrasiivkettaga lõigatakse kõige pehmemaid kivimeid, on ketta ülekuumenemise oht väike.

Joonis 3.6.8

Lõikamisel tuleb meeles pidada, et alati tuleb lõigata nii lühikese kontaktkaarega kui võimalik (vt joonis 3.6.8). Lühikese kontaktkaare puhul on hõõrdumine ketta ja materjali vahel väike ning ketta pidurdumine ja nurklihvija pöörete langus minimaalne. Lühikese kontaktkaare korral ketas ja lõigatav materjal ei kuumene selliselt, et kiirendaks ketta kulumist. Kui lõigata näiteks plaati mõõtu, on õige seda lõigata just nagu koorides lõikejoont kogu pikkuse ulatuses.

PANE TÄHELE!

  • Nurklihvijaga töötades kasuta alati kaitsevahendeid: kaitseprillid või -mask, töökindad, tolmumask, kuulmekaitsed.
  • Töötades hoia nurklihvijat alati kahe käega.
  • Ära tööta ilma kettakaitseta.
  • Enne töö alustamist kontrolli, et ketas oleks korralikult kinnitatud.
  • Käivitamise hetkel ei tohi lõike- või lihvketas töödeldavat pinda puudutada.
  • Töötamise ajal jälgi, et nurklihvija poolt tekitatud sädemed ei tekitaks tulekahju.
  • Ketta vahetamiseks eemalda pistik vooluvõrgust.
  • Ära vajuta kettalukustusnupule ketta pöörlemise ajal (võib puruneda reduktori korpus).
  • Ära kunagi kasuta lihvimiseks lõikeketast.
  • Paigalda kiirkinnitusmutter õigesti (SDS-kinnitusmutril peavad mutril olevad kirjad jääma väljapoole). Vastasel korral kiilub mutter kinni ja teda pole enam võimalik lahti keerata − ainsaks võimaluseks jääb mutter lahti lõigata.

TAGASI | ÜLES | EDASI