Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

3.4 Löögitehnika ja raieliigid

3.4.1 Löögitehnikad

Joonis 3.4.1 Meisli käeshoidmise viise on erinevaid

Kiviraiumise löögitehnika erineb rauasepistamisest või naelalöömisest. Naela löömisel puitu summutatakse löögienergia naela nihkumisega puitu lõplikult. Kivi on kõva ja avaldab muude raiematerjalidega võrreldes rohkem vastupanu. Siit tuleneb löögitehnikate erinevus. Raiumisel eristatakse põrkavat ja libisevat löögitehnikat.

Meisli käeshoidmiseks kindlat reeglit pole. Pika kivitöötlusajalooga maades on omad väljakujunenud traditsioonid, kuid enamasti kujuneb raiduril välja talle omane maneer, mida on mõjutanud tehtavad tööd ja kivi eripära. Kui tugevamate löökide ajal kantakse töökindaid, siis täpsust nõudvate tööde juures võetakse kindad käest.

Joonis 3.4.2 Meisli hoidmine täheraiumisel (pehme kivi)

FOTO: A. Rudanovski

Joonis 3.4.3 Täpsete detailide raiumisel on tähtis, et meislit hoidev käsi saaks vabalt liikuda

FOTO: A. Rudanovski

Joonis 3.4.4 Meisli toetamine väikesele sõrmele

FOTO: A. Rudanovski

Joonis 3.4.5 Meisli hoid suure kivimassi maharaiumisel (kõva kivi)

FOTO: A.Rudanovski

Joonis 3.4.6 Meisli hoid suure kivimassi maharaiumisel

FOTO: A. Rudanovski

Joonis 3.4.7 Suure massi eemaldamisel on vajalik jõuline lähenemine

FOTO: A. Rudanovski

Põrkav raiumisviis

Põrkav raiumisviis seondub peamiselt kõvemate kivide töötlemisega. Vasaraga meislit lüües põrkuvad nii vasar kui meisel õige löögi puhul löögisuunalt tagasi. Tagasipõrkumist soodustatakse sellega, et meislit ja vasarat hoitakse vahetult pärast löömist käes nii lõdvalt, et tööriistad ei kukuks, samas ei ole tagasipõrge takistatud. Vasarat hoidva käe haare on tugevaim löögi algusfaasis ja meislit hoidva käe haare on tugevaim löögi hetkel, mida koheselt ka lõdvendatakse.

Põrkava raiumisviisi puhul põrkub meisel löögi järel raiepesast välja, raiuja näeb raiekohta ja võib vajadusel meisli lööginurka enne järgmist lööki muuta. Paar-kolm esimest lööki tehakse raiepesa sisseraiumiseks, seejärel tuleb kild õigest suunast antud löögiga lahti. Haamer liigub iga löögi järel kohe üles ja vajadusel püsib üleval seni, kui löögisuunda on korrigeeritud.

Kõva kivimi raiumisel nii pundi, pardinoka kui ponuga kasutatakse tavaliselt kivilt lahtipõrkavat raiumisviisi.

Selle löögitehnika õppimiseks sobib kasutada kõvade kivide klompimist ponuga. Esmasel õppimisel kasutatakse klompimist siledakslõigatud pinnalt, mille puhul tekib põrge kergesti, samas on hästi aru saada, kas löök murrab kivi või mitte.

Meistri raiumisrütmis on selgelt kuulda kahte heli: esmalt tuleb tugev haamrilöök, sellele järgneb tasasem löögipesasse tagasi maabuva meisli kõlks.

/\ ÜLES /\

Libisev raiumisviis

Põrkavale tehnikale vastupidine on libisev raiumisviis, kus meisel fikseeritakse käega kivi vastu ja ka raiumisnurka muudetakse vastavalt vajadusele selles asendis.

Libisevat raiet kasutatakse enamasti pehmete kivimite pinnaraie ja täheraie korral. Viimase puhul on ainult löögi tugevus ja sagedus erinev.

Kivi raiumisel meisli ja haamriga peab raiuja pidevalt jälgima kohta, kust kild peaks murduma, mitte meisli otsa, kuhu vasar langeb. Viimane sundsoov tuleneb hirmust vasaraga kätt tabada. Nii ei jõuta aga tulemusliku raiumiseni. Vilumuse saavutamiseni võib kasutada ehituspoodides müüdavaid meisleid, millel on ümber meislivarre möödalööki pehmendav kummikrae. Samas teevad need meisli hoidmise ebamugavamaks ja raiumise kohmakaks, mistõttu kogenud raiujad neid ei kasuta.

Õige tööasendi korral raiub paremakäeline suunaga paremalt vasakule ja pisut endast eemale. Kohta kivil, kust kildu murtakse, jälgitakse kätest vasakul, selleks tuleb keha kallutada pisut vasakule. Väheste kogemuste korral on paratamatu, et mõnikord lüüakse meislist mööda, vigastuste vältimiseks on kohustuslik kanda töökindaid.

Kõvade kivide puhul kasutatakse libisevat raiet täheraiumise juures. Täheraie on olemuselt peenraie, kus iga löögiga peavad kivikristallid purunema ja järgi andma. Kui tähemeisel löömisel kivisse takerdub ja kivikristallid ei purune, võib puruneda meisli tera. Sellisel juhul tuleb meisli nurka muuta pindmisemaks.

Skulptor-kiviraidur Raimo Kuusik kirjeldab oma löögitehnikat järgmiselt.

„Löögitehnika on mul üle võetud kung-fu’st. Kogu keha ja käe lihased on löögi algusest kuni vasaralöögini meisli pihta pingevabad. Lihased pingulduvad täpselt löögi ajal. Samal ajal puudutab meislitera kivi pinda. Tekib üksainuke löögiheli. Meisli tõstmisel koos vasaraga on veel see eelis, et töödeldav pind on kogu aeg silme ees. Kogu löögitehnika tuleks rajada sellele, et vasar ei tuleks algasendisse sama trajektoori mööda, vaid teeks kogu aeg ellipsikujulist liikumist, kasutades ära tagasipõrke jõudu. Õiged võtted aitavad jõukulu vähendamisele kaasa – ma raiun tundide viisi, ilma et lihased väsiksid. Pausideks on vaid tolmu pühkimine raiepinnalt. Tehnika on mul kõvade kivimite jaoks ja loodud mitmekümne aasta kogemuse põhjal.“

/\ ÜLES /\

3.4.2 Raieliigid ja -faktuurid

Traditsiooniline kivi käsitsiraiumine toimub kuivtöötluse põhimõttel. Raiumine on kivi töötlemine löögi abil, kivikild kas murtakse lahti või siis purustatakse kivikristallid. Loodusest leitud kõva kivi sümboliseerib inimese jaoks püsivust, tugevust ja vastupanu ning sellele näib olevat raske anda soovitud kuju või vormi. Kivid on tõesti kõvad kulutamise, kraapimise ja pehme materjaliga löömise suhtes. Samas kui kivi lüüa vastupidava teravikuga, annavad kivikristallid järele ja killud lendavad. Seega võib öelda, et kivimiosakesed on vastupidavad kokkusurumise, kuid mitte üksteise küljest eemaldamise ja löögi suhtes. Raiumisel rebitakse kivikild suurema kivimassi küljest lahti, sama toimub ka kivide lõhestamise puhul.

Kiviraiumisel lüüakse kõva metallriistaga vastu kivipinda nii, et kivikild murdub lahti. Sellist kivikildude löökidega lahtimurdmist nimetatakse jämeraieks, tuntud ka kildraidena. Kui kivikristallid purunevad löögi jõul liivaterasarnasteks kivikildudeks ja osaliselt tolmuna õhku paiskuvaks kivipuruks, on tegemist peenraidega.

Kõva kivi

Joonis 3.4.8 Graniidi servadel on näha laimeisli faktuur, kivi keskele jääb pundiga tehtud jäme raiefaktuur

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.9 Hammashaamriga ületaotud pundiga raiutud joonfaktuur

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.10 Pinnakoorimisel tekkiv joonfaktuur

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.11 Ebakorrapärane laimeisli faktuur

FOTO: K. Nõmmela

Laimeisliga saab raiuda ohtlikke (killud võivad murduda kergesti vales suunas) servaalasid, raiepind jääb olenevalt tööriistast ja raiumisintensiivsusest küllaltki tasane, ristisuunalise triibulise faktuuriga.

Erineva hammaste arvuga hammashaamreid kasutades saab tulemuseks pinnafaktuuri, mis võibki jääda lõplikuks viimistluspinnaks, olgugi et tihti kasutatakse hammashaamrit ainult lihvimise eeltööks. Puntidega-pardinokkadega raiutakse maha suuremaid kivimasse, ent veidi püüdes saab teha ka ühtlast pinnafaktuuri. Olenevalt löögitugevusest ja kildude väljalöömise viisist saame peene või jämeda raiefaktuuri. Faktuur sõltub ka pundiotsa teritusviisist. Pundiga raiumist või raiefaktuuri tegemist nimetatakse puntimiseks ja raiefaktuuri pundifaktuuriks.

Tugeva löögiga üksikuid kilde välja lüües põrkub punt iga löögiga kivist eemale, raiumisjäljed asetsevad eraldi. Vanasti, kui kivi raiuti ainult käsitsi, valmistati pundiga ette hammashaamrile töötlemiseks sobivat pinda. Pärast suuremate konaruste kõrvaldamist üksiklöökidega jätkati tasandamist nii, et pundiga raiuti üksteise kõrvale ühtlase sügavusega vaokesi, seejärel tuli hammashaamriga pinda veel vaid veidi tasandada.

Kivi pinna raiumisel eristatakse mitmeid viise.

Kaootiline raie on kõrgemate kivinukkide maharaie, mille puhul raiuda võib mitmes suunas.
Vaguraie. Pundi või pardinokaga raiutakse üksteise kõrvale vaod. Mitme raiduri lemmiktehnika, sest nii on pind kogu aeg kontrolli all.
Hakkiv raie. Pinnaraie laimeisliga, kus iga löögi järel meisel tõstetakse. Pind jätab hakitud mulje.
Sileraie ehk peenraie. Meislit surutakse raiumisel kogu aeg vastu kivi pinda.
Soome punt. Pundiga raiumine 90kraadise nurga all, kivi pinnaga risti.

Joonis 3.4.12 Pundiga tehtud jäme raiefaktuur, äärtel klombitud kaljupind-faktuur

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.13 Erinevate faktuuride kombineerimine

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.14 Käsihammashaamri faktuuriga viimistlus

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.15 Jäme raiefaktuur. Riia Vabadussamba detail

FOTO: K. Nõmmela

Raiutava kivi omadused saab kiviraidur ruttu selgeks. Osa kive on kergem raiuda ühes suunas, sest tükid eralduvad nii kergemini. On kive, mis lubavad raiuda igast suunast ühtemoodi (nt gabro). Eriti tujukad on suurekristallilised kivid.

Pehme kivi

Pehme kivi faktuurid on sarnased kõva kivi faktuuridega. Näiteks joonfaktuuri saab kirkaga (pikaga) raiudes. Kirkat kasutatakse mõnikord suuremate pindade tasandamisel, sel juhul saadakse nn näkkefaktuur. Näke on levinud just pehmemate kivimite puhul ning seda kasutatakse palju vanade kivitaieste restaureerimisel.

Joonis 3.4.16 Erinevate faktuuride kooskõla. Ammende villa Pärnus (detail)

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.17 Kahvelmeisli jälg marmoril põrkuvat raiumisviisi kasutades

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.18 Rihvelduse tulemusena tekkinud faktuur

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.19 Jäme faktuur. Peterburi

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.4.20 Rustika. Peterburi

FOTO: K. Nõmmela

3.4.3 Traditsiooniline marmori raiumine

Video 3.4.1 Traditsiooniliste tööriistade esitlus

TAGASI | ÜLES | EDASI