Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

3.2 Tööriistad

3.2.2 Pehmed kivimid

Joonis 3.2.24 Pehme kivi tööriistad

Kuigi kivitööriistade hulgas leidub neid, mida kasutatakse nii pehme kui kõva kivi raiumiseks, on siiski olemad kindlad tööriistad, mis sobivad ainult pehmemate kivide töötlemiseks.

3.2.2.1 Meislid

Kõige tavalisem haamriga pealelöödav pehme kivi töötlemiseks kasutatav käsitööriist on meisel. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõike- ja löögiriist. Meislid võib jagada lame-, rist- ja teravatipulisteks meisliteks.

Lamemeislid

Joonis 3.2.25 Lamemeislid

hr

Lamemeisel pehme kivimi raiumiseks on väga sarnane metallitöömeisliga. Pehme kivimi meislid on siiski pisut kergemad ja õhemad. Pehmete kivimite raiumiseks kasutatakse mõnikord väga laiu, isegi kuni 10 cm meisleid.

Joonis 3.2.26 Kahvelmeislid

FOTO: K. Nõmmela

Kahevelmeisel on mitme teravikuga lamemeisel, mille teravikud asetsevad tasapinnas üksteise kõrval. Soomlased kutsuvad sellist meislit «koerahambaks».

Kahvelmeisliga raiudes kooritakse viimistlusprotsessis kivilt õhukesi kihte. Kuna mitu löögiteravikku asuvad kõrvuti, siis väheneb oht, et kivikild kaapaks liialt sügavale pinna sisse. Välja lüüakse mitu väiksemat kõrvutiolevat kildu, kusjuures kivile jäävad näha kahvelmeislile iseloomulikud raiumisvaod. Kahvelmeisli puhul kasutatakse enam libisevat raiumisviisi (vt Löögitehnikad ja raieliigid), kus meisel surutakse kogu aeg kergelt kivi vastu ega tõsteta kivilt lahti. Selles asendis muudetakse vastavalt vajadusele ka raiumisnurka. Nii ei teki haamrilöökidest tekkiva faktuuri vagudesse katkestusi.

Joonis 3.2.27 Kolmeharuline kahvelmeisel sobib tööks pärast teravaotsalise meisliga suure massi mahavõtmist

Joonis 3.2.28 Kahvelmeisel suuremate pindade jaoks

Joonis 3.2.29 Kahvelmeisel viimistluseks. Hammaste otsad on lamedad ja see võimaldab pinda ühtlaselt viimistleda

/\ ÜLES /\

Terava otsaga meislid

Joonis 3.2.30 Terava otsaga meisel

Terava tipuga meisel e punt on sümmeetriline meisel, mis sarnaneb pliiatsile või suure naelale. Kasutatakse suurema massi maharaiumiseks.

Ristmeisel

Joonis 3.2.31 Ristmeisel

Ristmeislit kasutatakse aukude tegemisel. Saarlastel on kasutusel olnud «tõseaugumeisel» dolomiidisse aukude tegemiseks. Neid auke kasutati kivitüki tõstmiseks. Meisli alumine lapik osa on ~20 cm pikkune.

/\ ÜLES /\

3.2.2.2 Vasarad/haamrid

Joonis 3.2.32 Puit- ja metallhaamer

Video 3.2.1

Pehmete kivide raiumiseks kasutatakse nii metall- kui puitvasarat. Metallvasarate pea on kahe löögitallaga ja valmistatud terasest. Kahepoolne pea tähendab seda, et vasaral ei ole pinni ja mõlemad otsad on löögitallad.

Puidust vasarat kasutatakse kõige pehmemate kivimite (näiteks dolokivi) raiumisel. Puitvasara löök on pehmem ja mahedam, võimaldades mugavalt raiuda pehmet kivi. Puidust vasar on harilikult treitud silinder, millel käepide küljes; kasutusel on erinevad suurused.

/\ ÜLES /\

3.2.2.3 Kirkad

Joonis 3.2.33 Erinevad kirkad ehk nn pikad

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.2.34 Pikad

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.2.35 Kirkaga tehtud näkkefaktuur

FOTO: K. Nõmmela

Kirkad on kahekäeriistad, mida raidurid on nimetanud ka «pikadeks». Kirka ühes otsas võib olla raiumisteravik, mis erienb teises otsas olevast. Raiumistera võib olla teravikukujuline (pitspikk) või siis meenutab meisliotsa. Meislisarnane lapik tööosa võib olla metallitööhaamri pinni suunaline või siis sedapidi, kuidas on kirvetera varre suhtes. Kui ühes otsas on ühtpidi tera ja teises teistpidi tera, siis nimetatakse töövahendit «ristpikaks».

/\ ÜLES /\

3.2.2.4 Rasplid

Rasplid on olulised tööriistad pehme kivimi plastilise vormi töötlemiseks. Raspeldada saab ka hariliku puiduraspliga, kuid need on pikad ja kohmakad ning nendega on võimalik töödelda ainult kumerusi. Nõgususte raspeldamiseks on erilised kumerate teradega rasplid.

Joonis 3.2.36 Peenema ja jämedama struktuuriga rasplid

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI