Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

3.3 Elektri- ja suruõhuvahendid

Joonis 3.3.37 Suruõhuhaamer

Täieliku masintöötlemise puhul teevad masinad ära kõik peamised tööoperatsioonid, tööline vaid korraldab ja jälgib käsiloleva tööprotsessi kulgemist. Lihtsamaid mehhanisme hoiab inimene ise käes ja teeb vajalikke tööliigutusi samaaegselt töötava tööriistaga. Raiduri ülesanne on suunata, hoida ja liigutada käeshoitavat tööriista vajalikku tööasendisse. Käsitöömasinad töötavad kas elektri või suruõhuga. Kasutatavad meiselotsikud on samasugused nagu käsitsitöövahenditel, otsad on kohandatud mehhaanilistele vahenditele.

3.3.1 Elektrilised käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad töötavad tavalisel võrgupingel 220 V ja on mõeldud kivi kuivtöötluseks, sest vett ei saa kasutada elektrilöögiohu tõttu. Uuemad töövahendid on varustatud akudega (nt akupuurvasar).

Elektriline puurvasar

Joonis 3.3.38 Puurvasar otsikuga

Elektrilist puurvasarat kasutatakse puurimistöödeks. Padrun pannakse pöörlema elektrimootori abil, pöörlev liikumine kantakse padrunile üle reduktori kaudu. Padruni pöörlemiskiirust saab sujuvalt muuta. Löökrežiim võimaldab kivisse avasid puurida. Sellisel režiimil liigub puur lisaks pöörlemisele veel teljesuunal edasi-tagasi. Lisakäepide aitab hoida trelli kindlamalt käes. Puurimissügavuse piiraja võimaldab puurida fikseeritud sügavusega auke.

Professionaalsetel puurvasaratel on võimalik muuta pöörlemiskiirust ja reguleerida löögitugevust, mis võimaldab puurida nii pehmet kui kõva kivi. Eelistatum on pehme kivi. Mõnel puurvasaramudelil saab pöörlemisfunktsiooni välja lülitada ja kasutada ainult vasaralööki meisliga töötamiseks (kombivasar).

Joonis 3.3.39 Kõvasulamist lõiketeraga kivipuurid

Kivipuurid valmistatakse tööriistaterasest, lõiketera aga kõvasulamist. Puuridel on karbiidotsik, osaliselt või täielikult kõva kattega (TiN; TiCN, TiC) kaetud pind, mis vähendab kulumist abrasiivses keskkonnas.

Elektriline puurvasar on kerge ja mõeldud töötamiseks horisontaalselt ja isegi suunaga ülespoole. Elektrilistel puurvasaratel puudub tera jahutussüsteem, mis teeb selle seadmega töötamise kõva kivimi korral väga aeglaseks.

Löögiliigutusi tegevatest tööriistadest on kindlalt eelistatumad pneumoriistad. Väiksemate aukude löökpuurimiseks sobivad ka elektritrellid. Elektrilööktrellide valikul on oluline jälgida pöörete arvu ja kasutada löögitugevuse reguleerimise võimalust.

Ketaslõikur e nurklihvija

Universaalne tööriist, mis võimaldab kivi lõigata, lihvida ja poleerida.

Väiksemate lõikurite külge saab kinnitada lihvimiskettaid, sellepärast nimetatakse seda tööriista ka nurklihvijaks. Nurklihvijaid on erineva suuruse ja võimsusega. Tegemist on universaalse tööriistaga, mis võimaldab kivi lõigata, lihvida ja poleerida. Mitmesuguseid lihvimistöid tehes on oluline lihvijate pöörlemiskiirus, seepärast tuleks eelistada reguleeritava kiirusega nurklihvijad. Kivi töötlemiseks veega on välja töötatud sellised lihvijad, mis ei tööta tavavoolu pingega, vooluringi korrasolekut kontrollib ja elektrilööke välistab veel eraldusvoolu kaitse.

Joonis 3.3.40 Ketaslõikuriga K.Kittus «Eesti ema» kuju tegemas (2010)

Ketaslõikuri tarvikud

Nurklihvija tarvikud: lõikekettad ja lihvkettad.

Markeering ketastel. Lõike- ja lihvketastel näitab esimene number ketta läbimõõtu, teine paksust, kolmas ava läbimõõtu (kui ava on 22,2 mm, jäetakse see märkimata). Lisaks on kettal näidatud suurim lubatud pöörete arv 1/min või joonkiirus. Nurklihvijatele toodetakse kettaid läbimõõduga 115 mm, 125 mm, 180 mm ja 230 mm. Kinnitusava läbimõõt on 22,2 mm. Lihv- ja lõikeketastele on peale märgitud materjal, mille töötlemiseks need on ette nähtud (teras, kivi).

Joonis 3.3.41
Teemantlõikeketas

Töökiirus: 80 m/sek
Paksus: varieeruv

Joonis 3.3.42
Abrasiiv lõikeketas

Töökiirus: 80 m/sek
Paksus: 1,0 – 3,2 mm

Kettad lõikamiseks

Lõikekettad on ette nähtud kivi lõikamiseks ja purunemisohu tõttu on nendega keelatud lihvimistööd.

Kettad lihvimiseks

Lihvkettad on pinnatöötluskettad, mõeldud nii lihvimiseks kui poleerimiseks. Abrasiiv-lihvkettad on 4−7 mm paksusega ja nõgusad. Abrasiiv-kausslihvkettad on kausjad ning erineva kuju ja terajämedusega. Teemant-lihvkettad on erineva diameetri, hambakõrguse ja paksusega, ühe- ja mitmerealised.

Joonis 3.3.43
Abrasiiv lihvketas

Joonis 3.3.44
Abrasiiv kausslihvketas

Joonis 3.3.45
Teemant lihvketas

Joonis 3.3.46
Poleerkettad

Lihv-poleerketaste markeeringu juures on tähtis teave ketta tööpinnas kasutatava abrasiivi terajämedus. Enne ketaste valmistamist sorteeritakse olemasolev abrasiivsegu sõelade abil, sõelade avauste suurus väheneb, nii jäävad erinevate sõelte peale pidama erineva jämedusega terakesed. Kasutusel on terajämeduste eristusviis, mille puhul ei mõõdeta terasid, vaid loetakse kokku sõela võrgusilmade arv. Tollipikkusel (2,54 mm) sõelavõrgul loetakse ära üksteise kõrval olevate võrgusilmade arv. Mida peenemad on võrgusilmad, seda rohkem augukesi tollipikkusel sõelatükil. Peenema sõelavõrgu peale pidama jäänud pulbri number on sõela-aukude tihedusnumber ja see on poleerketastel palju suurem kui lihvketastel.

Vene süsteemi järgi mõõdeti terasid täpsete mõõteriistade abil, kusjuures abrasiivpulbrit kirjeldati arvuga, mis tähistas terade läbimõõtu mikromeetrites. Seega näitas suurem number jämedamat abrasiivsust. Poleerkettad olid vastavalt väiksema numbriga. Sõelale jääb tavaliselt erineva suurusega abrasiivmaterjali, mis on väiksem kui eelmise sõelaaugu suurus ja suurem sellest sõelast, millele ta pidama jäi. Seetõttu tähistati antud terade mõõdud kahe numbriga.

PANE TÄHELE!
  • Töötades ära unusta ohutusreegleid.
  • Kasuta kaitsevahendeid (töökindad, kaitseprillid või kaitsemask, tolmumask, kuulmekaitsed) ning kindlasti turvalisi töövõtteid.
  • Lihtne meeldetuletus: ära kunagi lihvi lõikekettaga! Õigete töövõtete kasutamine tagab töö korraliku kvaliteedi ja kiiruse.

3.3.2 Suruõhutööriistad

Suruõhu jõul töötavaid riistu nimetatakse suruõhu- või pneumotööriistadeks. Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masin, mille abil saadakse algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi. Kompressoreid on erineva võimsuse ja tootlikkusega, nii paikseid kui transporditavaid. Tänapäevased tööstusseadmed − robotid, CNC-töötlemiskeskused, trei- ja freespingid jt − kasutavad kõik rohkemal või vähemal määral suruõhku.

Joonis 3.3.47 Suruõhupuur

Kõigepealt pressitakse õhk kompressoris kokku, seejärel vabaneb kokkusurutud õhu surve tööriistas ja paneb selle tööosa liikuma. Nii elektri kui suruõhu jõul töötavad käeshoitavad masinad kas pöörlevad või teostavad löökliikumist. Suruõhk paneb kolvi-haamrikese üles-alla liikuma ja see lööb kas meislile või hammashaamrile.

Suruõhupuur

Suruõhupuur teeb suruõhu abil üheaegselt kolme operatsiooni: lööb puurvardale (löök kandub puurvarda löögiteravikule, mis purustab kivi); keerab puuri ringi (nii ei satu järgnevad löögid ühte löögiauku); puhub õhu või vee läbi puurvarda (eemaldab purustatud kivipuru). Kiviraiumises on levinud termin perforaator (lad k perforare − mulgustamine), sest kiiluaukude puurimine on olemuselt kivi perforeerimine.

Joonis 3.3.48 Puurvarras suruõhupuurile. Keskel õhukanal

Puurvarda keskel on õhukanal, mille kaudu lõiketera alla surutakse õhku või vett. Õhk ja vesi viivad töötsoonist välja löökpuurimisel tekkiva kivipuru ja kivitolmu. Puurvarda perforaatoripoolne ots on kuuskantne. Töökindlad on sellised puurvardad, mille otsik on vardaga ühes tükis. Kasutusel on ka vahetatavad koonusotsikud nii varda perforaatori- kui kivipoolsesse otsa.

Suruõhuhaamer

Suruõhuhaamer e pneumohaamer on tööriist, mille suurus, kuju, löögitugevus ja löögisagedus varieeruvad vastavalt töö iseloomule. Nt täheraiumisel eelistatakse tiheda löögiga tööriistu, mis jätavad puhtama ja ühtlasema tähefaasi. Kasutada võib nii püstolikujulisi kui sirgeid löögiriistu.

Joonis 3.3.49 Suruõhuhaamer

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.3.50 Servapüstol töös

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.3.51 Suruõhuhaamer-püstol

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.3.52 Väike suruõhuhaamer töös

FOTO: K. Nõmmela

Hammashaamrile lööki andvat käes hoitavat suruõhutööriista on oma haraliasetsevate käepidemete tõttu nimetatud kitseks või siis tekitatud tööheli tõttu partsuks. Selle tööriista juures on kõige raskem tema hoidmine õiges tööpiirkonnas, eriti keerukas on see suuremate konaruste töötlemisel.

Joonis 3.3.53 Suruõhuhaamer e parts

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.3.54 Kombineeritud parts

FOTO: K. Nõmmela

Suruõhulihvija

Joonis 3.3.55 Suruõhulihvija komplekt

Ka suruõhulihvijaid on erineva suuruse ja võimsusega. Sobiv lihvija valitakse lihvimisketta läbimõõdu ja raskuse põhjal. Mõned lihvijad on ette nähtud veega töötamiseks, seal jõuab vesi lihvijasse vooliku kaudu ja väljub alt lihvimistalla keskelt lihvitava kivi pinnale.

Joonis 3.3.56 Erineva suurusega suruõhu märglihvijad

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 3.3.57 Serva lihvimine

FOTO: K. Nõmmela

3.3.3 Tööriistade hooldus

Suruõhutööriistu peab korrapäraselt õlitama kas statsionaarse õlitussüsteemi kaudu, mis viib õli koos õhuga pidevalt tööriista sisse, või siis peab tööriistale andma õli spetsiaalse õlitusaugu kaudu. Selle puudumisel võib õli aeg-ajalt tilgutada õhu sissevoolutorusse.

Video 3.3.1 Suruõhuhaamer töös

Kuivtöötluse ajal eraldub lõikamisel pidevalt kivitolmu, mis kahjustab tööriistu. Kahjustuste vähendamiseks tuleb lõikurit regulaarselt puhastada suruõhujoa abil.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI