Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

2.1 Mis on kivim?

Kivid on kõigile tuntud materjalid, sest neid leidub kõikjal. Iga inimene teab, et kivi on kõva, külm ja raske. Põllukivi, kerisekivi, katusekivi – nimetus näitab kivi leiu- või asukohta ja kasutust. Kivitööde tegemisel on oluline tunda kivimite omadusi. Kivide omadused on seotud nende koostisosade ja tekketingimustega. Nende tundmine annab ülevaate kivitöötluse ja -kasutuse jaoks olulistest mõistetest.

2.1.1 Kivimite liigitus

Looduslikke kivimaterjale liigitatakse järgnevatel alustel:

2.1.2 Kivimeid moodustavad mineraalid

Kivimid koosnevad väiksematest keemilistest ühenditest, mis ei lagune ega muutu kergesti. Selliseid looduslikke, püsivaid kivimeid moodustavaid osakesi nimetatakse mineraalideks. Kivimeid moodustavaid mineraale on üle viiekümne.

Mineraal on looduses tekkinud tahke aine või keemiline ühend, mis esineb kindla kuju ja struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.

Kivimite koostismineraalid osalevad ikka ja jälle sadu miljoneid aastaid kestvas kivimite taassünni- ja hävinguprotsessis kivitsüklis, kus moodustunud kivimid murenemise ja maakoore nihete tõttu maakoorde mattuvad, et uut tsüklit alustada.

Kivim on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum.

hr

Joonis 2.1.1 Graniit ja tema põhilised koostisosad mineraalid. Graniidile annavad hallist punaseni kõikuva värvi põhiliselt kolm mineraali: vilk, kvarts ja päevakivi. Tumedamad täpid on erisuurusega biotiidi terad

hr

Kivimid jagunevad vastavalt mineraloogilisele koostisele:

Kvartsiit Amfiboliit

1 Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim

FOTO: et.wikipedia.org/wiki/ Pilt:Quartzite2.jpg

2 Amfiboliit koosneb valdavalt küünekivist ja plagioklassist

FOTO: et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Amphibolite-micro.jpg

3 Rabakivi mineraalid: punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit

FOTO: et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rapakivigranite_ss.jpg

Joonis 2.1.2 Ühest ja mitmest mineraalist koosnevad kivimid

hr

2.1.3 Kivimite struktuur

Kivimaterjalide kasutuse valikul on tihti otsustav kivimi välisilme. Selle kõrval on määravad ka teised materjali omadused: tihedus, tugevus, kõvadus, kulumiskindlus, vastupidavus ilmastikutingimustele. Looduskivide omadused ja välisilme sõltuvad kivimite struktuurist ehk kivimit moodustavate mineraalide kristallide suurusest, kujust ja paigutusest üksteise suhtes.

Joonis 2.1.3 Kivimi struktuur liivakivi näitel

hr

Kristallide läbimõõdu järgi eristatakse: : jämedateralisi (enam kui 5 mm), keskmiseteralisi (1–5 mm), peeneteralisi (vähem kui 1 mm) ja mikroteralisi ehk peitkristallilisi kivimeid.

Kristallide kuju võrreldakse üksteisega: võrdteralised, eriteralised, porfüürilised (peeneteralises massis on üksikud suured kristallid), porfüürsed (klaasjas põhimassis on hajutatult suuremad kristallid), pegmatoidsed (ühes suunas orienteeritud kristallid).

Läänemere punane kvartsporfüür Suursaare kvartsporfüür

Saaremaa läänerannikult võib leida kvartskristallidega punakaid kive, mida nimetatakse läänemere punaseks kvartsporfüüriks. Kivimassis on näha kvartsi (läikiv tume) ning kaaliumpäevakivi (punakas) suuremad kristallid (fenokristallid)

FOTO: et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kvartsporfyyr-Ahvenamaa.jpg

Suursaare kvartsporfüür. Porfüürid erinevad värvitoonis punakast hallini

FOTO: http://geokogud.info/git/specimen.php?id=71706

Graniitporfüüri mikrofoto. Eristuvad suuremad mineraaliterad: kvarts (ümar, valge, sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall, triibuline)

FOTO: et.wikipedia.org/wiki/
Pilt:Graniteporphyry_pmg_ss_2006.jpg

Joonis 2.1.4 Porfüürilisele struktuurile on iseloomulik ühe mineraali suureteraline esindatus kivimi peeneteralises massis

2.1.4 Kivimite tekstuur

Kivimi tekstuur näitab mineraalsete komponentide ruumilist paigutust kivimis. Kivimi välisilmes väljendub see kihtide, vöötide, laikudena. Massiivse tekstuuri puhul on mineraalid paigutunud ühtlaselt üle kivipinna; kihilise tekstuuri puhul paiknevad erineva koostise ja struktuuriga mineraalid kihtidena; kildalise tekstuuri puhul on pikliku lehtja kujuga mineraalid paigutunud vöönditena; taksiidilise tekstuuri puhul on eri ilmega mineraalid paigutunud kogumitena (laiguti).

Joonis 2.1.5 PPõhja-Eesti paekallas Paldiski lähedal. Näha on selgelt eristuvat kihilist tekstuuri

   FOTO: et.wikipedia.org/wiki/ Pilt:PE_paekallas_2006.jpg

Kivimi tekstuur tuleb tihti paremini esile paljandites.

Settekivimite kihilises tekstuuris on selgesti näha komponentide moodustumise järjekorda.

Magmalistele süvakivimitele on iseloomulik massiivne tekstuur – komponendid on jaotunud ühtlaselt. See viitab kivimite tekkele sulamagmast: et rõhk jaotub vedelikus kõigis suundades ühtlaselt, kasvavad kristallid erinevates suundades samamoodi.

Moondekivimeid iseloomustab kildaline ja vöödiline tekstuur. Vöödilises tekstuuris vahelduvad erineva koostisega vööndid ja vahekihid. Kildalise tekstuuriga kivimis asetsevad plaatjad või prismalised kihtstruktuuriga mineraalid üksteise suhtes rööpselt. Kivim laguneb mööda kindlat kildalisuse pinda.

2.1.5 Kivimite kõvadus

Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala, mille koostas 1811. aastal Austria mineraloog Friedrich Mohs.

Kõvaduse alusel võrreldakse üht kivimit või mineraali teisega ning uuritakse, missugune kivimaterjal kriimustab teist. Kivimi kõvadus sõltub selle koosseisus olevate mineraalide kõvadusest. Kõvaduse võrdlemiseks on välja valitud kümme kõvaduselt erinevat mineraali, millega uuritavat kivimit võrreldakse. Mohsi skaala iga järgnev, suureneva numbriga tähistatav mineraal kriimustab eelmist. Sellel skaalal on talk pehmeim, teemant kõige kõvem mineraal. Teemanti saab kriimustada vaid teise teemantiga.

Etalonmineraalide kõrval võib kasutada ka käepärasemaid esemeid. Näiteks raiumisriista kõvasulamotsa suhteline kõvadus on umbes 9,5; klaasil 5,5–6; noateral või nõelal 5,5; vaskmündil 3; sõrmeküünel 2–2,5.

Absoluutse ehk mikrokõvaduse mõõtühik on kg/mm².

Mineraal
Talk
Kips
Kaltsiit
Fluoriit
Apatiit
Ortoklass
Kvarts
Topaas
Korund
Teemant
Number
Mohsi
skaalal
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Absoluutne
kõvadus
kg/mm²
25
35
110
190
535
795
1120
1425
2060
10060

Joonis 2.1.6 Etalonmineraalid ja nende suhtelised ning absoluutsed kõvadused

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI