Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

2.5 Kivi ja keskkond

2.5.1 Kivimi kahjustused

Kiviesemete restaureerimise puhul on tavaliselt tegemist kahjustustega, mis võivad olla põhjustatud ilmastikumõjudest (külm/soe), õhusaastatusest (happevihm), taimorganismide elutegevusest (samblikud, vetikad, bakterid), ülemäärasest niiskusest, materjalide valest kasutamisest, ebakorrektsest restaureerimisest (hapete/leeliste kasutamine lubjakivide puhastamisel) või ka õnnetusjuhtumitest (lubjakivi muutub tules lubjaks).

Joonis 2.5.1 Sammaldunud ornamendiplaat

FOTO: K. Nõmmela

Kivikahjustused avalduvad värvi kaotuses (marmorid, tufid, graniidid); laikude ja plekkide tekkes (lubjakivi, dolomiit, travertiin); mõrade, praguvõrgustiku tekkes; läike kadumises (marmor), kooriku moodustumises, koorumises, kihtide irdumises, tükkide väljalangemises, tühikute tekkes, marmorplaatide kooldumises.

Kivimikahjustused tekivad ka valede töövõtete tõttu. Kui kivi puhastatakse liivapritsi või hapetega, lõhutakse selle välispinda, mis kooritakse maha. Kihtide irdumine võib olla põhjustatud valest materjalikasutusest. Kui ehitusel on kasutatud settekiviplokke, peaksid need olema paigutatud neile mõjuva koormusega risti (müüri puhul peaksid kihid asetsema rõhtsalt). Laikude teke võib olla põhjustatud teraskinnituste kasutamisest, rooste tungib läbi kivimipooride. Rooste tekkimisel võib selle maht paisuda nii, et surub kivist tükke välja. Raudklambrid tuleks asendada roostevaba materjalidega.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI