Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

2.4 Kivimid Eestis

2.4.1 Eesti geoloogiline ehitus

Eestis maapõues asuvad kivid kolmes erinevas tasandis: kõigepealt näeme maapinnal asuvaid kive (nt rändkivid, liivakivid ja paljanduv paas); teiseks kaevandamise käigus nähtavale tulevaid settekivimeid (nt lubjakivid, põlevkivi, savi) ja lõpuks kivimeid, mis tulevad välja geoloogide puuraukudest: settekivimite all paiknevad tard- ja moondekivimid (nt graniit, gneiss, amfiboliit).

Joonis 2.4.1 Kivimid ja setted Eestis

FOTO: www.gi.ee

Eesti aluskorra moodustavad moonde- ja tardkivimid, selle peal on settekivimikiht ja pudedatest setetest koosnev kate. Praegu on kristalse aluskorra (maakoore) paksus ca 50 km, settekivimite paksus Põhja-Eestis 100 m, Edela-Eestis Ruhnus aga koguni 780 m.

Eesti aluspõhi on kujunenud vähemalt kahe miljardi aasta jooksul toimunud maatekkeprotsesside jooksul. Eesti-alune maa-ala on tõusnud mägedeks ja vajunud merede ja järvede alla. Maakoorelaamade liikumised on kandnud selle arktiliselt lõunapoolkeralt soojamerelise elustikuga troopika kaudu põhjamaisesse parasvöötmesse. Vaheldusrikas geoloogiline minevik kannab eriilmelisi jälgi, mis on ladestunud kivimikihtidena ajalises järjestuses – vanemad sügavamal, nooremad maapinnale lähemal. Visuaalse ülevaate kivimikihtide vaheldumisest saab mõne mereäärse panga jalamil seistes.

Eesti aluskorras olevad kivimid Eesti alal ei paljandu, küll aga on meie ühise aluskorra kivimid nähtaval Soomes. Põhja-Eestis on aluskord 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis 780 m sügavusel.

Aluskorra kivimite tekkel 1,9 miljardi aasta eest pressiti juba varem tekkinud vulkaanilised ja settekivimid kokku 5 000 atm rõhu, 500–800 °C juures. Neid kurrutati ja väänutati maakoore liikumise tõttu. Seejärel, umbes 1650 miljonit aastat tagasi, lõhenes kristalliseerunud maakoor ning vanema kivimitekihi sisse tungis uut vulkaanilist materjali, millest tekkisid rabakivilaadsed graniitkivimid. Tekkinud kivimägesid kulutas loodus 900 miljoni aasta jooksul mitme kilomeetri võrra õhemaks. Lamendunud aladele tekkisid teistsuguse kivimaterjali settebasseinid. Selle perioodi Eesti kivimitele sarnaseid moondekive ja rabakive võib leida Eestisse Soomest kandunud rändkivide hulgas. Praeguseks on hästi uuritud graniidikaljut Põhja-Eestis, mis paikneb 100–200 m sügavusel settekivimite all. Moondekivimite vahel olev suureteralise graniidi massiiv on vähemalt kilomeetri paksune ning seetõttu on Tallinna lähedale soovitud rajada graniidikaevandust.

2.4.2 Eesti kivimid

Aluskorda katavad merelised settekivimid, mis tekkisid Proterosoikumi lõpus Ediacara ajastul ning Paleosoikumis Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastul ligikaudu 600–375 miljoni aasta eest.

Tüüpiliste Eesti settekivimite hulka kuuluvad liivakivid, savikivimid ja karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolokivi), mis sisaldavad rohkelt ka kunagiste eluvormide jäänuseid ning jälgi –kivistisi ehk fossiile.

Settekivimitega on seotud Eesti olulisemad maavarad: põlevkivi, lubjakivi, dolokivi ja sinisavi ning potentsiaalsed toormed tulevikus (graptoliitargilliit, fosforiit).

2.4.3 Paekivi – Eesti rahvuskivi

Enamus Eesti paekivimeid on tekkinud umbkaudu 50 miljoni aasta jooksul. Sel ajajärgul (480–417 miljonit aastat tagasi) liikus Baltika mandrilaam lõunapoolkera mõõdukast kliimavöötmest ekvaatoriala troopilistesse merevetesse, kus hakkasid vohama soojalembesed lubikodadega organismid – korallid. Selle perioodi jooksul tekkinud setenditest formeerus valdav osa Eesti maavaradest (põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolokivi). Karbonaatsete lubiainerikaste kivimikihtide paksus Sõrves ja Ruhnus on pool kilomeetrit, Kesk-Eestis üle 200 m, Põhja-Eesti paerannikul, kus paekivid tõusevad maapinnale, mõnel pool vaid kümmekond meetrit. Sõna paas tähendas endisaegsetele eestlasele aluspõhjakivimit, mille kõrval eristusid nn põllu- ehk raudkivid.

4. mail 1992 aastal kuulutati paas Eesti rahvuskiviks.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI