Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

2.3.2 Kivimite liigitus: tardkivimid

2.3.2.1 Tardkivimite teke

Tardkivimite ehk magmakivimite teke on seotud tulise maakera siseosaga ja seal vedelas olekus oleva kivimite lähtematerjali magmaga. Magma temperatuur on vähemalt 800-1200°C.

Maakoore kivimaterjalist liikuvad osad laamad saavad suurenemiseks lisamaterjali juurde maapõue sisemuse magmast, samas mõned laamade servad sukelduvad teise laama alla tagasi, kadudes ja sulades tulisesse vahevöösse. Eriti laamade äärealadel kaasneb maakoore liikumisega aktiivne vulkaaniline tegevus. Niisiis on sedaliiki kivimite tekkega seotud tuline kuumus, kiviainese ülessulamine ning taasjahtumine.

Joonis 2.3.2 Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii
saarel. Viimane purse oli aastal 1984

FOTO: R. W. Decker via Wikimedia Commons Public domain

Vulkaanilise materjali jahtumisel tekkivad kivikristallid kasvavad jahtumistingimustest olenevalt suuruselt väga erinevaks. Muidugi sõltub kivimineraalide koostis lähtematerjali omast. Kivikristallid kasvavad suureks siis, kui magma ehk sulakiviaines jahtub rahulikult väga pikka aega, tavaliselt toimub see maakoore sees, teiste kivimikihtide vahel, mitte maapinnal. Ägeda plahvatusliku vulkaanilise tegevuse puhul kraatrist välja lennutatud laavaaines jahtub kiiresti juba õhus ja kristallid ei jõua välja kujuneda.

2.3.2.2 Tardkivimite jaotus

Tardkivimeid eristatakse nende struktuuri järgi: süvakivimid (intrusiivid), purskekivimid (efusiivid) ja püroklastilised kivimid. Viimased on tekke poolest tardkivimitega sarnased, aga omavad ka settekivimitega ühiseid jooni.

Süvakivimid

Süvakivimid on tekkinud maakoore sees, allpool maapinda, kui magma tardus maakoore kivikihtide surve all aeglaselt ja ühtlaselt. Kivikihtide surve suurus avaldas mõju kristallilisusele. Suure rõhu puhul on mitme kilomeetri sügavusel tekkinud kivimid täiskristallilised, keskmise- või jämedateralised, väiksema rõhu puhul ehk maapinnale lähemal aga peeneteralised või isegi porfüürilised.

Kui magma kivimikihtide vahel kivimi lõhedes tardub, tekib poolsüvakivim ehk soonkivim.

Süvakivimid on suure mahumassiga, tihedad ning ilmastikukindlad. Sellesse rühma kuuluvad graniidid, süeniidid, dioriidid, gabrod, labradoriidid. Poolsüvakivid ehk peeneteralisemad on diabaas ja kvartspofüür.

Purskekivimid

Purskekivimite tekkimisel on laava voolanud maakoore peale ja jahtunud kiiremini kui süvakivimite kiviaines, seetõttu on nende ehitus peeneteraline, porfüürne või klaasiline.

Laava erineb magmast, sest on oma teel maapinnale haaranud kaasa teelolnud kivimaterjale. Gaase on laavas vähem, sest need lenduvad maapõuest väljumisel.

Purskekivimid võivad olla poorsemad ja nõrgemad kui süvakivimid. Sellesse rühma kuuluvad basaldid, diabaasid, andesiidid, trahüüdid, porfüürid, diabaasid.

Püroklastilised kivimid

Püroklastilised kivimid tekkisid tugeva plahvatusliku vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Selles laavas on palju ränioksiidi (SiO2) ning purskunud materjal koosneb osaliselt pihustunud laavast ja osaliselt laava liikumiskanali seintest lahtikistud kivimaterjalist.

Sõmerate lahtiste, liitumata osakestega purdmaterjalid on peeneteralised vulkaanilised tuhad ja vulkaanilised liivad, aga ka suuremad pimsskivitükid. Tsementeerunud püroklastilist materjali tuntakse kui vulkaanilisi tuffe, tufilisi laavasid, trasse. Nende kõvadus on palju väiksem kui teistel tardkivimitel ega ole massiivsete süva- ja purskekivimite lähedane.

2.3.2.3 Tardkivimite koostis

Tardkivide mineraalne koostis räägib nii nende omadustest kui kivide tekketingimustest.

Üldiselt koosnevad tardkivimid samadest mineraalidest, varieerub vaid ühe või teise mineraali kogus konkreetses kivimis. On palju üleminekuvorme, samuti varieeruvad kivimid värvuse ja kristalli suuruse poolest jms. Seetõttu räägitakse kivimiliikidest tihti mitmuses.

Tarkivimeid moodustavad peamiselt mineraalid kvarts, päevakivid, pürokseenid, amfiboolid, vilgud, oliviin, aga ka paljud teised. Osa mineraale, mis on Si- ja Al-rikkad (kvarts, päevakivi, muskoviit), on heledad, Mg- ja Fe-rikkad (pürokseenid, amfiboolid, biotiit ja oliviin) on tumedad. Sellest sõltub kivimite värvus. Peeneteralised kivimid mõjuvad tumedamatena.

Üheks kivimites enamlevinumaks mineraaliks Maal on kvarts, mis on ka üheks kõvemaks mineraaliks kõvadusega 7. Mineraal päevakivi kõvadus on 6 või 6,5, vilkudel aga vaid 2. Seega on kvartsi sisaldavad kivimid kõvemad ja vilku sisaldavad kivimid suhteliselt pehmemad.

Tardkivimeid jaotatakse ränisisalduse (SiO2) järgi happelisteks (üle 65% SiO2), keskmisteks (52-65% SiO2), aluselisteks (45-52%) ning ultraaluselisteks (alla 45%). Veel tuuakse esile leeliskivimeid, mis sisaldavad kuni 20% leelisoksiide (K2O ja Na2O). Erineval sügavusel tardunud kivimitel on sellele vastav struktuur: nii on süvakivimite struktuur keskmise- või jämedateraline, poolsüvakivimitel peeneteraline või porfüüritaoline. Purskekivid on sageli tiheda, peitkristallilise või koguni klaasja struktuuriga, võivad aga olla ka porfüürilised. Üldiselt on tardkivimite mineraalide erimass 2-3 t/m³.

Süvakivimitest on kõige enam levinud happelised kivimid graniidid, purskekivimite hulgas valdavad aluselised basaldid. Tihti võivad erinevad kivimid olla üksteisele välimuselt nii sarnased, et täpset geoloogilist nime ei suuda geoloogidki lihtsa vaatluse teel öelda ning peavad tegema üliõhukese kivimiproovi, nn õhiku, mida mikroskoobi all uurida. Õhik on preparaadiklaasile liimitud ja imeõhukeseks (0,02–0,03 mm) lihvitud kivimiplaadike.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI