Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

2.3 Kivimite liigitus

2.3.1 Kivitsükkel

Maakoore moodustaja tahke kivimaterjal on pidevas muutumises. Geoloogilised protsessid, mis jaotavad Maa sees ja maapinnal ümber keemilisi elemente, mineraale ja kivimeid, on juhitud Maa sisesoojusest (nt moone, mäestike teke) ja päikeseenergiast (nt murenemine).

Joonis 2.3.1 Kivimite ringlustsükkel käib miljoneid aastaid

hr

Maapinnal toimub mineraalide murenemine. Tuul ja vesi kannavad lagunenud ja lahustunud mineraalainet laiali, kuni see settib nõgudes, veekogudes uute mineraalide massina (kruus, liiv, muda jt).

Setted, mis mattuvad aegamööda kuhjuvate mineraalide massi alla, tihenevad ja kõvastuvad settekivimiteks: liiv liivakiviks, muda savikivimiks ehk argilliidiks, lubimuda lubjakiviks.

Maapõue sügavuses suureneva rõhu ja soojuse toimel kristalliseeruvad settekivimite mineraalid ümber uuteks mineraalideks. Moodustub moondekivim: liivakivi moondub kvartsiidiks, savikivim plaatjaks kildaks, lubjakivi marmoriks.

Kivimite ülessulamisel maapõues tekib tulivedel magmamass. Selle jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös tekivad tardkivimid.

Tard-, moonde- ja settekivimid on omavahel seotud rohkete siirdevormide kaudu. Sügavamale maakoorde vajunud moondekivim võib sulada või ümber kristalliseeruda, mille tagajärjel tekib tardkivim. Maapinnale ulatuvad tard- või moondekivimid murenevad temperatuurikõikumiste, vee ja tuule mõjul rahnudeks, liivaks, saviks jne. Sama võib juhtuda settekivimitega (nt liivakivi pudeneb liivaks). Tekkinud pude materjal, murend, kantuna edasi tuule, vooluvee või jääga, kuhjub teisal uuesti settena. Algab järgmine, miljoneid või isegi miljardeid aastaid kestev aine ringkäik maakoores.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI