Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

4.1 Idee, kavand, mudel

4.1.1 Raiumine mudeli alusel

Kivitööle asumise eel peab kiviraiduril olema selge ettekujutus tulevasest kiviesemest. Kui on tegemist skulpturaalse raietööga, nt figuuri või portreega, millel on erinevates suundades eenduvaid ja taanduvaid vormidetaile, valmistatakse eelnevalt samas mõõdus mudel, st ülekandematerjalis töö, mille alusel raiuda püsimaterjalis objekt.

Joonis 4.1.1 Savitöös kipsmudeli võtmine on kiviraiduritele tuttav protsess. Valmis savitöölt võetakse kipsvorm. Kuju negatiivvormi valatakse vedel kips ja tulemuseks on kipsmudel, mille põhjal alustatakse tööd.

Skulptuuride puhul valmibki taies enamasti savis, millelt seejärel võetakse kipsvorm ja valatakse kipsmudel (vt joonis 4.1.1). Kivitöö raiemudelina saab kasutada ka betoon-, keraamilist või puuskulptuuri.

Arhitektuursete detailide puhul, kus tulevast tööd saab kirjeldada mõõtude kaudu, tehakse täpne tehniline joonis erinevate vaadete, lõigete ja ristlõigetega. See võib olla tehtud ka arvutiga või eskiisjoonisena silma järgi valitud mõõtkavas. Täheraiumise jaoks on vaja eelnevalt kujundatud raietöö kavandit 1:1 mõõdus, et see otse kivile kanda.

Joonis 4.1.2 Põhivaated objekti kirjeldamiseks

Joonis 4.1.3 1:1 mõõdus kivile kantud kavand

hr
/\ ÜLES /\

4.1.2 Raiumine otse (direct carving)

Kiviraiumisele tuntakse kahte lähenemisviisi: traditsiooniline kiviraiumine valmismudeli põhjal ja otseraiumine.

Kiviraiumine joonise või mudeli põhjal sõltub töö keerukusest. Kasutusel on erinevad mõõte- ja ülekandevahendid: proportsionaalne suurendus-vähendussirkel, punkteerimiskast ning kõige tuntum ja tänapäeval täiustunud kujul kasutuses olev punkteerimismasin.

Otseraiumine on 20. sajandil kasutusele võetud termin, mis kirjeldab vähemkavandatud raiumisprotsessi, kus töö teostatakse ilma vahemudeliteta. Töö toimub kavandite alusel või tuginedes kivimaterjalile kui inspiratsiooniallikale. Sellisel lähenemisel on teatud kokkupuutepunktid primitivismi ideoloogia ja esteetikaga.

Video 4.1.1 Constantin Brancusi

Otseraiumistehnika teerajajaks peetakse Rumeenia päritolu skulptorit Constantin Brancusi, kelle tegevust mõjutasid traditsioonilised vana maailma inspiratsiooniallikad − müüdid, folkloor ja nn primitiivsed kultuurid. Tulemuseks on Brancusile isleoomulik lihtsustatud vorm ja teravdatud tähelepanu viimistlusele (tekstuuridele), kõnekas segu modernsusest ja ajatusest. Brancusi lähenemist materjalile kirjeldavad kõige paremini ta enda sõnad: «Ei saa luua lihtsalt, mida tahad. Marmorist ei saa teha seda, mida tehakse puidust ega puidust seda, mida tehakse kivist». Renessansi suurmeistrile Michelangelole omistatakse sõnad, et tema tööks on kiviplokis oleva inimkuju vabastamine.

hr
/\ ÜLES /\

4.1.3 Restaureerimine ja ennistamine

Šotimaa põlisasukate piktide kivitahvlid ja ühe koopia lugu

Video 4.1.2 Šotimaa põlisasukate piktide kivitahvlid
ja ühe koopia lugu

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI