Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

4.3 Täheraie ja kuldamine

4.3.1 Täheraie

Kivi on inimkonna jaoks alati olnud kestvuse, üle aegade püsimise sümbol, seetõttu on inimesed ikka tahtnud tähtsaid sõnumeid ja sündmusi jäädvustada kivisse raiutult. Kivimonumentidel talletati tähtsate sündmuste toimumisaeg, inimeste nimed, sündmuste kulg; hauaplaatidel jäädvustati lahkunute nimed ning sünni- ja surmadaatumid, kivitahvlitel seadusi.

Joonis 4.3.1 Hammurabi koodeks

FOTO: batigolix powered by Fotopedia

Vanad raidkirjad on uurijatele oluline ajalooallikas, paljudel juhtudel pole muid kirjalikke tekste säilinud.

Täheraiumiseks raiutakse kujund eelnevalt ettevalmistatud kivipinna sisse. Tähekujund jääb tavaliselt välja paistma tänu kontrastile raiutud tähepinna ja ümbritseva lihvitud-poleeritud kivipinna vahel (seda eriti tumedate kivimite puhul). Kui kivi ei ole poleeritud või on see heledatooniline, siis sügavale raiutud tähtede puhul teeb tähekujundi nähtavaks tähekülje alla jääv vari, madalate sisseraiutud tähtede puhul on abi värvimisest või kuldamisest. Kiviajal on kasutatud kujundite raiumiseks ka eelnevalt tasandamata kivipinda.

On kaks võimalust tähtede kujutamiseks kivis: tähed tehakse kas reljeefsed ja kivipinnast eenduvad või kivipinda süvendatud tähed. Ümbertraiutavate (reljeefsete) tähtede puhul jääb täht ise kivipoleeri värvi (tavaliselt tumedam), tähe ümbert äraraiutud kivipind on heledam. Seestraiutavate e süvendtähtede puhul raiutakse kivi vaid tähe kohalt ning kuna raiepind on heledam, siis jäävad tähed taustaks olevast poleerpinnast heledamad.

Joonis 4.3.2 Süvendatud tähed

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.3 Kivipinnast eenduvad tähed

FOTO: K. Nõmmela

Kivisse märkide, tähtede või muude kujundite tegemiseks kasutatakse tehnilis-teostuslikult erinevaid mooduseid: