Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

4.3 Täheraie ja kuldamine

4.3.7 Kuldamine

Joonis 4.3.32 Kullatud süvistatud tähed

FOTO: K. Nõmmela

Raiekirja esiletoomist värvimise või kuldamise abil kasutatakse juhul, kui raiumiseks kasutatud kivi on heledatooniline, kirju või tähefaasi kontrast poleerpinnaga on kaotanud oma värskuse. Seega kasutatakse kuldamist ja värvimist loetavuse parandamiseks, aga ka dekoratiivse mõju pärast.

Kuldamine

Tavainimesele on kuld rahalise väärtuse mõõdupuu, püsivaima väärtusega vara. Looduses esineb kuld tavaliselt sulamina koos muude metallidega, lahustunud kujul leidub kulda ka merevees. Kulla (lad k − aurum, elemenditähis – Au) mahumass on 19, 29 g/cm³. Kiviga võrreldes puudub kullal kõvadus. Tegemist on sedavõrd pehme metalliga, et kullast saab valtsida üliõhukesi kullalehekesi: ühest grammist kullast saab 1 m² suuruse lehekese. Kuld on keemiliselt inertne: niiskus seda ei kahjusta, õhu käes ei muutu kuld ka tugeval kuumutamisel ning tavaliste hapetega kuld ei reageeri − seda lahustab ainult kuningvesi.

Kulla kaunis värvus ja helk ning vastupidavus looduskeskkonnas teevad ta kõrgelt hinnatud materjaliks ka kivisse raiutud tähtede esiletoomisel. Peale tähtede on kullaga kaetud ka ikoone ja skulptuure ning kirikute, kloostrite ja templite katuseid.

Joonis 4.3.33 Imitatsioonkulla ja teiste
metallide kasutamine

FOTO: K. Nõmmela

Kulda tavaliselt puhtal kujul ei kasutata. Kulla osakaalu sulamis märgib kullaproov − kolmekohaline arv, mis näitab kullasisalduse protsenti sulamis. Kulla puhtust väljendatakse mõnikord ka kullakaraatides, puhas kuld on 24 karaati. Olenevalt kullasulamis olevast lisametallist (hõbe, vask, nikkel, tsink) ja selle kogusest muutub värvitoon (roosakaks, tumekollaseks, isegi valkjaks). Tavaliselt kasutatav kollane kuld on 22karaadine, milles on 50% kulda. Hõbevalges 12karaadises kullas on kulda 50%.

Peale kulla valtsitakse fooliumi e üliõhukest lehtmetalli ka muudest metallidest ja sulamitest ning nendega kaetakse mitmesuguseid kunstiteoseid.

Joonis 4.3.34 Kullalehed on saadaval raamatutena, kusjuures on olemas kergelt paberi küljes olevad kullalehed...

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.35 ...ning paberile kinnitamata kullalehtede raamatud

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.36 Kullatavad tähted peavad olema tasaseks silutud, sest vead ja konarused on kullatud pinnal paremini nähtavad

FOTO: K. Nõmmela

Kuldlehekese liimimine

Kuldamise puhul liimitakse kivi pinnale üliõhuke kullaleht. Liimained võivad olla erinevad, kuid töökäik on üldjoontes sarnane. Kõigepealt kantakse kullatavale kivile liimaine kruntkiht, millel lastakse kuivada naksumiseni, seejärel vedelam liimainekiht ning nakke tekkimisel kullalehekesed. Kuna tähed on tihti peened ja kuld kallis, lõigatakse kullaleht kokkuhoiu eesmärgil paraja suurusega väikesteks tükkideks. Kui kuldamist on võimalik teha siseruumis (tuulevaikuses), saab kasutada paberaluseta kullalehekesi, mis lõigatakse spetsiaalsel lõikepadjal parajaks veidi nüri noaga. Kullalehetükike on nii kerge, et sellele maandunud kärbes võib sellega minema lennata. Kullalehetükikesi tõstetakse pehme nn oravasabapintsli abil (kullaleht kleepub pintslile staatilise elektri tõttu) ja asetatakse vajalikule kohale kullataval tähel. Väljas tuleb kasutada paberalusel kullalehekesi, mis lõigatakse sobivaks kääridega.

Nii kuldamiseks vajalik krunt kui liim on saadaval kunstikauplustes. Liimained on erinevad olenevalt kullatavast materjalist ja sellest, kas tööd teostatakse sees või väljas. Erinevad liimained kuivavad erineva kiirusega. Igal tootel on kaasas kasutusjuhend, kuid kõige tähtsam on kontrollida naket.

Väljas sobib kivile liimaineks õlilakk või segu õlilakist ja värnitsast (2:1). Kuivamise kiirendamiseks lisatakse sikatiivi, vedeldamiseks tärpentini või lakibensiini. Kui kuldamisliime polnud saadaval, kasutati ka lihtsamaid kleepmaterjale, näiteks linaseemneõli. Kruntõli saamiseks lastakse õlianumal seista nii, et selles olev õli muutus aurates paksemaks, vedelama kleepõli saamiseks lisati sellele sikatiivi.

Kullalehekeste servi ei ole võimalik asetada tähtedele nii täpselt, et ülejääke ei tekiks − leheservad ulatuvad ikka üle kullatava ala piirjoonte. Ülejääkide eemaldamine sõltub sellest, kui täpselt on eelnevalt tähesse kantud liimaine − on ju kindla käe ja hea pintsliga võimalik liimaine kanda tähe sisse nii, et kaetud saab täpselt ainult kulla alla minev pind. Sel juhul kleepub kullaleheke vaid soovitud kohale ja ülejäägi võib ära pühkida näiteks pintsliga. Liimaine täpne pealekandmine on aga väga aeganõudev töö, mistõttu väheimavate kivimite ja poleeritud pindade puhul väga suurt korrektsust ei taotleta. Kuldamise vead ehk üle täheäärte kleepunud kuld ja liimaine eemaldatakse suhteliselt pehme (nt vasest) pahtlilabida abil.

Samamoodi toimub ka tähtede värvimine pronksipulbri abil: kõigepealt aluskiht ja siis värvikiht. Pronksipulber segatakse nt laki sisse. Teise värviva kihi pigmendiks olev metallitolm (nt pronksipulber) segatakse teise liimiva kihi, näiteks laki sisse.

Kõik valmissegatud poevärvid on valmistatud samuti kahest komponendist: sideainest (liimivast ainest) ja värvipigmendist.

Joonis 4.3.37 Aerosoolvärvi kasutamine

FOTO: K. Nõmmela

Värvi valides on tähtis silmas pidada selle vastupidavust looduskeskkonnas. Paremaks peetakse õlivärve, kuid nende puuduseks võib osutuda pikk kuivamisaeg. Tähtede värvimisel võib poorsete kivimite puhul probleemiks osutuda kivisse imenduv niiskus, mis lükkab värvikihi kivipinnalt lahti. Seega tuleks valida selline värv, mille pind on kuivades n-ö hingav ehk niiskust läbi laskev.

Liivapritskirja värvimiseks kohe pärast pritsimist ja enne kummišablooni eemaldamist võib kasutada aerosoolvärve.

Värvimist-kuldamist kasutatakse peamiselt sisseraiutud peene tähepostiga tähekujuga tähtede puhul. Värvimist on kasutatud nii ammustel aegadel kui tänapäeval kiviskulptuuride või kivist ehitusdetailide ilmestamiseks.

Joonis 4.3.38 Värvijäljed Kaarma kiriku plaadil. Saaremaa

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.39 Saiakäigu reljeef Tallinna vanalinnas

FOTO: K. Nõmmela

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI