Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

4.3 Täheraie ja kuldamine

4.3.4 Täheraiumise töökäik

Eeltööd. Tekstiraiumiseks sobiva kivi valik

Tekstiraiumiseks ei sobi igasugune kivi − mõrade esinemine välistab kivi kasutamise. Kivi peaks olema väikese-peenekristalliline, sest suured kivikristallid purunevad raiudes kergesti ebasobivates kohtades, teevad kivi laiguliseks ja teksti halvasti loetavaks. Värvuselt sobivad paremini ühtlasema tooniga kristallid, sest liialt kontrastsed värvid kristallides muudavad pinna kirjuks. Kasuks tuleb kristallide ühtlane jagunemine värvuse järgi, nii et värvid ei esine kogumite ega viirgudena. Värvuslaike saab tekstikujunduses oskuslikult ära kasutada, kuid üldiselt on need häirivad.

Sõltuvalt kivide kättesaadavusest ja hinnast on kasutusel ka heledad ja pehmed kivid. Soositumad on siiski tumedate kristallidega kivimid, sest neil tekib poleeritud pindade ja raiutud pindade vahel suur toonikontrast. Kui raiutav kivi on heledatooniline, saab nähtavust parandada suuremate, sügavamate ja võimsamate tähtedega. Üheks võimaluseks teksti nähtavuse parandamisel jääb ka kuldamine või värvimine.

Teksti raiumisvõtete võimalused sõltuvalt kivimist, maitse-eelistustest ja pinna ettevalmistusest. Raiumisele kuuluv kivi kõigepealt lihvitakse-poleeritakse, sest poleerpinnale on kergem kribida tähekontuure ja raiuda tähti. Tumedakristallilised kivid on poleeritult palju intensiivsema tumedusega ning raiepind jääb kontrastne.

Lihvimata pinnaga kivile on raske tähti peale joonistada ja kribida, samuti on raske saavutada selget-teravat pinnaüleminekut tähe pealispinnalt külgpinnale. Samas on ka nii võimalik saavutada kaunis tulemus.

1. Tööasend

Joonis 4.3.23 Pööratav raiumispukk

FOTO: K. Nõmmela

Kivi paigutamine tööasendisse tähendab selle asetamist soovitatavalt lapiti pöördaluse peale. Pööratav alus võimaldab valida raiumissuunda nii, et valgus langeb raiutavale kivile alati soodsast suunast. Õhem kiviplaat tuleks asetada ühtlaselt toetavale sirgele aluspõhjale, et vähendada plaadi pooleksmurdumise ohtu. Kergema raiekivi võib asetada lööke summutava liivakoti peale.

2. Kujundi joonestamine, kopeerimine ja kribimine kivi pinnasse

Kivisse raiumiseks läheb üldjuhul vaja kivipinnaga sama suurt paberkavandit (1:1). Kavand kinnitatakse teibi või liimiga ühest servast kivi külge (et kahtluse korral oleks võimalik paberit kergitada ja kivipinda kontrollida). Kavandi alla asetatakse kopeerpaber nii, et jälgi jättev pool oleks kivi poole. Nüüd kopeeritakse kujund näiteks pastapliiatsi abil kivile, abivahenditeks pikk joonlaud, nurklaud ja, olenevalt tähtede kujust, vajadusel lekaalid.

Pastapliiats on hea seetõttu, et võimaldab tugevalt peale vajutada ning jätab kavandile teist värvi jälje, eristudes selgelt kavandamisel kasutatud pliiatsijäljest. Kopeerimispaberi värv peaks kontrastselt kivipinna värvist eristuma. Kasutamiseks sobib hästi tikkimiskopeer. Valgele kopeerpaberile on soovitav eelistada mingit teist tooni paberit, siis eristub kivile kribitav valge joon kopeerijäljest.

Kui paberilt kivile kopeerimine õnnestus täielikult, võib kujutised kribida kivi pinna sisse. Kribimisel tuleb arvestada, et teemantotsaga kribimisnõel ei tee jälge päris joonlaua kõrvale, vaid sõltuvalt oma paksusest veidi kaugemale.

Pehmematele kivimitele võib kribida vaid õrnalt vajutades, muidu tuleb märkimisjälg liialt sügav. Hea oleks tõmmata üks selge joon ühekorraga, mitte püüda seda mitmekordse ülekribimisega parandada.

Joonis 4.3.24 M. Karmin signeerib
M. Underi marmorkuju

FOTO: K. Nõmmela

Mõnikord ei kasuta professionaalsed täheraiujad lihtsamate, igapäevaste tööde puhul kavandamist paberil (jääb ära üks tööoperatsioon − kopeerimine), vaid joonestavad tähekujud otse kivile. Tumedatoonilise kivi puhul on võimalik libe poleerkivipind eelnevalt heledaks värvida ja peale tähekujude pliiatsiga joonestamist ja sellele järgnevat sissekribimist värv lahustiga maha pesta.

Kallihinnalise aja kokkuhoidmiseks jäetakse mõnikord, eriti pehmemate kivimite puhul, ka kribimine vahele ja raiutakse kujund otse kivile tehtud joonise järgi kivisse. Selline teguviis nõuab väga kõrget professionaalsust täheraiumises, sest eksimused on kerged tulema ning neid võib olla väga raske märkamatuks muuta. Kribimise eeliseks on, et kivipind ehk selle kristallid lõigatakse sirgelt läbi, kribitavasse vakku saab toetada meisli nii, et see ei oleks raiudes vales asendis.

Keerukamate, kaarjate tähekujude joonestamiseks ja kribimiseks kasutatakse lekaale.

3. Raiutava pinna nõrgestamine

Kõvemate kivide puhul tuleks kivi maharaiutavat pinda enne töö alustamist nõrgestada tähemeisliga. Pinna nõrgestamine hoiab ära soovimatute kildude väljalöömise tähemeisliga töötades, samuti on purustatud kristallidega kivipinda kergem meisliga töödelda. Nõrgestamiseks kasutatakse peenikest teravaotsalist punti. Hiljem äraraiutava pinna peale toksitakse põrkraiumistehnikat kasutades mõned üksteisest eemal olevad löögijäljed (mitte liialt üksteise kõrvale). Reljeefsete e ümbertraiutavate tähtede puhul toksitakse ümber tähe ja sisseraiutavate nõgustähtede puhul tulevasse tähesüvendisse.

Täheraiumistööriistad on peenemad kui muud kiviraiumisriistad ja tavaliselt hoitakse neid käes teistmoodi. Täheriistu toetab väike sõrm altpoolt, nii ei liigu need löögi ajal käes, väike sõrm fikseerib täpselt meisli asendi. Kui tööriistadel on piisavalt pikkust, siis on pöial püsti ja toetab meislit teiselt poolt. Lätis on kasutusel olnud selline raiumismoodus, mille puhul lühikest meislit hoiti pöidla ja kahe sõrmega, kusjuures raiuti enda poole, mitte eemale nagu tavaliselt.

4. Tähefaaside raiumine väikese varuga libistava raiemeetodiga

Sirgejooneliste tähtede raiumiseks toetatakse tähemeisel kogu teraserva ulatuses kindlalt vastu kivi. Meislit hoidev käsi toetub randmega kivile.

Algajatel on oht meislit hoida liiga kramplikult, mistõttu meisel nihkub löögi ajaks kohalt ning löögijälg tekib valesse kohta. Tähti raiutakse libistades, st meislile lüüakse mitu kerget järjestikust lööki niikaua, kuni saavutatakse soovitud sügavus, samas meislit hoidev käsi surub kogu aeg kergelt meislile. Sisseraiutavate tähtede puhul ei raiuta ühelt poolt kohe keskjooneni välja, sest on oht lüüa kild teisest servast välja, sügavus saavutatakse järgneva raiekorra ajal, kui teiselt poolt on vastu raiutud.

Professionaalid e igapäevatööna tähti raiuvad meistrid alustavad raiumist nii, et meisel toetatakse märknõelaga ettekribitud joone sisse. Algajal on sel viisil raiudes oht ära põrutada tähe servas allesjääva kivi pind ja sel juhul ei moodustu tumeda poleerpinna ja heledama raiutud tähe faasi vahel selgelt eristatavat kontrasti.

Kindla kontrasti ja korrektse täheserva saab nii, et raiumist ei alustata kohe meislit ettekribitud joonele asetades, vaid veidi, näiteks pool millimeetrit kribimisjälje kõrvalt. Kui tähed on ükskord enam-vähem valmis raiutud, siis asetatakse meisel kribimisjälge ja lüüakse raiumata serv kerge kõksuga lõplikult sirgeks.

Lainja servakujuga tähti saab raiuda ainult meislit viltu hoides, nii et uuristatakse-raiutakse ühe meisliservaga libistades. Siseraie puhul alustatakse tähe keskelt, raiudes ettetehtud vagu järk-järgult vajalikku mõõtu seni, kuni jõutakse ettekribitud jooneni.

Joonis 4.3.25 Erijuhtudel on eriti kõrgete tähtede puhul võimalik osa tööd ära teha lõikuriga tähefaase sisse lõigates

FOTO: K. Nõmmela

5. Tähtedevahelise pinna raiumine

Reljeeftähtede puhul kasutatakse tähtedevahelise poleerpinna mahatäksimisel põrkavat raieviisi. Põrkava raieviisi puhul, eriti jämedamat faktuuri tehes, peab olema ettevaatlik, sest pärast killu lahtimurdmist võib meisel inertsist tabada tähe allesjäävat poleerpinda, tekitades heleda pleki. Tähtede taustraiefaktuuri saab teha peenema või jämedama sõltuvalt raiuja või tellija maitsest. Mõned meistrid kasutavad tähevahelise pinna tasandamiseks mitme teravikuga täksmeislit ehk marmoriraiumiskahvli sarnast nn hammastäksi. Laiemate pindade tasandamise puhul võib abivahendiks olla ka tilluke hammashaamer või hammaskirka.

Joonis 4.3.26-27 Erijuhtudel on kiviraidurid kasutanud reljeeftähtede vahelise tausta esiletoomiseks joonfaktuuri, joontemängu saab kasutada ka ümbrispinna ilmestamiseks

FOTOD: K. Nõmmela

Eriti haruldaseks erandiks on selline raiumisviis, mille puhul reljeeftähtede tagune taust poleeritakse.

6. Sügavusse raiumine

Kui ümbertraiutavatel tähtedel on tähtede vahelt takistav kivimass eemaldatud, saab tähefaasid lõplikku sügavusse raiuda. Tähefaasid võiksid kivipinnaga võrreldes olla 45kraadise nurga all, mõnikord raiutakse sõltuvalt kirjašriftist tähed efekti taotlemiseks veelgi teravama nurga all.

Joonis 4.3.28 Mida sügavamad tähed ja teravam faas, seda sügavamad tähevarjud tähtedele moodustuvad

FOTO: K. Nõmmela

Tähed peavad poleerpinna kõrval olema sirge ja selge servaga, tähefaas ise raiutakse harilikult võimalikult sile. Võimalik on ka kerge faktuuriga raieviis, sel juhul lisandub varjudemängule tähe all veel kerge valgusemurdumine faasi pinnal. Sisseraiutavatel tähtedel on faasi põhjas ehk siis tähe keskel korralik sirge põhjavagu. Konkreetne sirge faasilõpetusjoon raamib efektselt ka ümbertraiutavaid tähti.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI