Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

4.3 Täheraie ja kuldamine

4.3.4 Täheraiumise tööriistad

Peamiseks raiumisriistaks tähtede puhul on erineva teralaiusega meislid (vt Kiviraiumise tööriistad). Kõvemate kivimite puhul kasutatakse kõvasulamotstega meisleid, pehmemate kivimite puhul võib kasutada sepistatud-karastatud meisleid, ehkki hädapärast saab hakkama ka puidupeitlitega.

Joonis 4.3.13 Peene varreosaga täheraiumismeislid

FOTO: K. Nõmmela

Peenema sabaga meislid

Ehkki täheraiumismeisleid valmistatakse erineva laiusega teradega, on neil tera laiusest hoolimata tavaliselt peen varreosa, mis tagab meislile väiksema inertsi. Mõnikord on sügavate plokktähefaaside raiumisel abiks ka ääremeisli suurune meisel, millele saab peale lüüa suure haamriga. Meisli teritusnurk sõltub kivi kõvadusest, pehmema kivi meislid tehakse teravamad, kõva kivi omad suurema purunemisohu tõttu nürimad. Pehme kivi meislid on tihti laia pealelöögipinnaga ning haamriks saab kasutada puunuia.

Joonis 4.3.14 Märknõel, nn kribija

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.15 Peenhammashaamer

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.16 Ergonoomiline haamer

FOTO: K. Nõmmela

Tähtedevahelise pinna raiumiseks on vaja väiksemat teravaotsalist meislit. Mõned täheraidurid kasutavad töö kiirendamiseks kolme- või mitmeteravikulist täksi ehk pisikest hammasmeislit reljeeftähtede vahelise pinna tasandamiseks.

Tähekontuuri kivile graveerimiseks on vaja märknõela, mis pehmemate kivimite puhul võib olla terasest, kõvemate kivimite puhul kõvasulam- või teemantotsaga. Spetsiaalset märknõela pole kerge saada, kuid selle võib teemantotsaga klaasilõikamisnoast ise valmistada. Kui kõvasulamist või terasotsaga nõelateravikku võib käiaga teritada, siis teemanttera ei teritata. Pehmema kivimi puhul saab kribida parema puudumisel ka meisli nurgaga või siis puupeitli servaga.

Täheraiumishaamrid on üldiselt kerge kaaluga ja lühikese varrega. Haamrite kaal sõltub kasutatavate meislite suurusest: kui raiutakse sügavaid suuri tähti, võib vaja minna isegi 800 g haamrit, õrnade pisikeste tähtede puhul võib sobilikuks osutuda kõigest 300 g haamer. Raiuda saab tavaliste kergete haamritega, levinud on ka nuia- ja kuubikujulised tööriistad. Mõne raiduri jaoks on oluline varrekuju, mille saab voolida ergonoomiliseks oma käe järgi.

Joonis 4.3.17 Väiksem pneumohaamer täheraiumiseks

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.18 Püstolikujuline suruõhuhaamer

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.19 Püstolhaamer meislitega

FOTO: K. Nõmmela

Käsihaamriga meislile löömise kõrval on tähti võimalik raiuda ka suruõhutööriistu kasutades, millest tavalisem on püstolikujuline pneumohaamer, kuid kasutatakse ka sirgeid otsikuid. Pneumohaamrid on erineva löögitugevuse ja löögisagedusega. Täheraiumisel on eelistatumad tiheda löögiga tööriistad, mis jätavad puhtama ja ühtlasema tähefaasi.

Tähemeislid on tihti ise valmistatud: teraspulgale freesitakse soon sisse ja sinna kinnitatakse vasejoodisega kõvasulamtera BK-8. Sellised meislid on karastamata varre tagaosaga, mis käsiraiel ei olegi oluline. Varreosa läheb küll laiemaks, kuid löök tundub raiudes mõnusam. Suruõhupüstolis aga sellist meislit kasutada ei saa, sest see kiilub nii tugevalt kinni, et hiljem tekib raskusi meisli kättesaamisega. Taolise ohu vältimiseks kasutatakse karastatud vaheotsikuid. Nüüd saab kasutada ühtesid ja samu meisleid nii käsiraides kui püstoliga raiudes.

Tolmu ja kivipuru eemaldamiseks sobib suruõhupuhur-püstol. Ruumis töötamisel on vajalik kohtimur.

Täheraiumismeisleid teritatakse kõigepealt jämedalt spetsiaalse, kõvasulami teritamiseks mõeldud karborundkäiakivi peal, seejärel jätkub peenteritus teemantkäiakivil. Kasutatakse nii metallkeraamilisi kui vasesulamseoses teemandiga käiakive. Metallkeraamiline käiakivi on tõhusam, kuid kulub kiiremini.

Joonis 4.3.20 Karborundkäi tähemeisli jämedaks terituseks

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.21 Õige toetustalla vahe

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.3.22 Teritus teemantkäial

FOTO: K. Nõmmela

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI