Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

4.2 Mudeli ülekandmine

4.2.3 Monumentaalsete ja suuremõõtmeliste tööde raiumiseripära

Tavalisi väiksemõõdulisi kiviskulptuure raiutakse harilikult püstiasendis pukkidel pöördaluste peal. Raiumise hõlbustamiseks saab vajadusel kivi pukil pikaliasendisse panna. Suurte monoliitsete kivitööde puhul tehakse enamik töid aga pikaliasendis, nii mudelil kui kivil on ülespoole parajasti töös olev külg.

Tööd alustades tuleb mudelit ja kiviplokki omavahel võrrelda ning punktiaparaat kohale asetada siiski püstiasendis.

Joonis 4.2.41 Mudel ja kivi

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.42 Kipsmudel punkteerimismasinaga

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.43 Mudel ja K. Nõmmela

FOTO: K. Nõmmela

Suurte tööde puhul võib lisaks esiküljele kasutada punkteerimisaparaadi paigutuseks ka tagakülge või külgmisi osasid. Eriti suurte tööde puhul võib kuju portreeosa raiumiseks olla eraldi väiksem aparaat, sest suurt punkteerimisaparaati on raske mudelile ja kivile edasi-tagasi tõsta. Kõik teised punkteerimisristide jalakohad tuleb välja mõõta nii mudelil kui kivil esialgse paikapandud punkteerimisaparaadi abil. Ühe punkteerimisristi külge võivad olla kinnitatud ka lisamõõtenõelad.

Lisanõelad vähendavad aparaadi edasi-tagasi tõstmise kordi, eriti sobilik on see siis, kui raiujaid on kaks või rohkem.

Joonis 4.2.44 Kivi puurimine külgsuunast

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.45 Nurga kiilumine

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.46 Mahakiilutud nurk

FOTO: K. Nõmmela

Suuremõõtmeliste kivitööde puhul ei pääse puurimisest suruõhuperforaatoriga. Kuna kivi ei ole võimalik kogu aeg püsti-pikali tõsta, siis mõnikord on vaja puurida kivile auke külgsuunast. Perforaator on raske ja seda üleval hoida ei jõua keegi, üheks võimaluseks on perforaatori toetamine redelile. Tõstemehhanismi olemasolul võib perforaatori õigele kõrgusele tõsta näiteks telfrikonksu küljes oleva tõstetropi abil.

Mida suuremad mõõdud raiutaval skulptuuril on, seda suuremaid kivimasse raiumise käigus eemaldada tuleb. Seda ei ole otstarbekas teha ainult käsilõikuri abil, mõnikord saab suuri masse eemaldada puurimise ja kiilumise abil.

Kui maharaiutav kiht ei ole kiilumiseks küllalt paks või sirge, on võimalik kivisse puurida ristisuunas kivipinda nõrgestavaid auke. Kõigepealt mõõdetakse puurimissügavused mõõteaparaadiga, mõõdud märgitakse puurimiskohale kivi pinnale, puurimisel jäetakse vähemalt 3 cm raiumisvaru. Puurimiseks valitakse jämedama puurikrooniga puur, puurvardale on tehtud sügavusmõõdud.

Joonis 4.2.47 Kärjeks puuritud kivi

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.48 Mahaponutatud kivikärjetükid

FOTO: K. Nõmmela

Kärjeks puuritud kivil on kergem kihte lahti lüüa suure kahekäeponu või suruõhuhaamri abil. Läbi puuraukude on lõikuriga suhteliselt kerge lõigata nõrgestavaid sooni.

Ajaloolisest seisukohast on huvitav kivi töötlemine kuumusega, mida tänapäeval enam ei kasutata. Veel mõnikümmend aastat tagasi kasutati eriti suurte tööde puhul ettepuuritud mõõdupunktide järgi pinna mahakõrvetamist leegiheitja abil.

Joonis 4.2.49 Skulptor J. Paberit leegiheitjaga

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.50 Leegiheitjapuru

FOTO: K. Nõmmela

Suuremõõtmeliste tööde puhul kasutatakse pärast esimeste väljaulatuvate punktide leidmist punktidevaheliste pindade tasandamiseks suurt pneumohammashaamrit, edaspidi tulevad kasutusele keskmised ja väiksed hammashaamrid, lihvimiseks kasutatakse lihvkettaid ja peenemate detailide juures lihvkäbisid.

Joonis 4.2.51 K. Kittus «Eesti ema» kuju partsutamas

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.52 R. Kuld hammashaamriga sama kuju juures

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.53 I. Kuld kasutab silmanurkade tegemisel lihvkäbi

FOTO: K. Nõmmela

Kui suuremõõtmeline kuju on ükskord viimistlusjärku jõudnud, on see vaja ikkagi püstiasendisse paigutada, nüüd saab silma järgi korrigeerida vajakajäämisi raiumisel või ka kavandamisel. Et redeli peal töötamine on ohtlik ja ebamugav, tuleb valmistada sobivate töökõrgustega tellingud.

Eriti keerukas on nii suurte kivimonumentide tegemine, mille puhul kuju pole võimalik valmistada ühest kivimonoliidist. Sel juhul tuleb kuju detailide plokid omavahel sobivate tappidega ühendada. See nõuab tähelepanelikku tükkide projekteerimist ja väga täpset raiumist. Lõppviimistlus tehakse pärast kõikide plokkide ühendamist.

Riia vabadussammas on valmistatud graniidist, lubjakivist ja lisaks veel vasest.

Joonis 4.2.54 Vabaduse monument Riia kesklinnas

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 4.2.55 Riho ja Ilme Kuld «Eesti ema» kuju tellingutel

FOTO: K. Nõmmela

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI