Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

1.1 Raidkivikunsti ajalugu

Joonis 1.1.1 Michelangelo Taaveti koopia detail, Piazza Della Signoria

FOTO: Robert Scarth CC BY-SA 2.0 via Fotopedia

Mida tähendab kivi inimesele? Mida on võimalik kivist valmistada? Mida on võimalik kivi raiudes luua? Saame rääkida kivist inimese elukeskkonnas, inimeseks olemise jäädvustusena ning kivist kui aja jäljest, inimese esimesest kunstijäädvustusest.

Järgnev on ülevaade kivi kasutamisest ja silmapaistvatest saavutustest selle töötlemisel ja rakendamisel valdkonniti, mitte ajaloolises järjepidevuses.

Ajalooõpikud alustavad tavaliselt esimestest kirjalikest ülestähendustest, kui oli tekkinud riik. Kivi ja inimese suhe algas aga palju varem – eelajaloos, kui ta otsis kaitset kivikoobastest kurja ilma ja vaenuliku loomariigi eest.

Inimest eristab loomast tööriistade kasutamise oskus. Kivi, puu ja luu olid esimesed materjalid, mis muutusid tööriistaks siis, kui inimene need kätte võttis ja kasutama hakkas. Ajastut, mil veel pronks- ega raudriistu valmistada ei osatud, kutsutakse kiviajaks. Kivist saab teha tarbe- ja iluesemeid ning kultusesemeid, kivist sarkofaagidesse maeti tähtsaid isikuid. Inimese eluiga on kiviga võrreldes üürike. Kivi on kestvam, jäädvustades temast esemeid valmistanu mõtete, uskumuste ja loomingu jälgi. Üldistatumalt on raidkivi inimeseks olemise ja aja jälg.

Ehkki kiviaeg lõppes juba ammu, ei ole lõppenud kiviesemete kasutamine. Uute materjalide kõrval on kivi inimeste keskkonda alles jäänud. Kivikultuur kestab.

hr
ÜLES | EDASI