Avalehele | Kiviraiumine ajaloost praktikani | IMPRESSUM | LINGID

1.6 Arhitektuursed elemendid ja detailid

1.6.3 Muud ehitusdetailid

Ukseavade kõrval olid uhketel kivihoonetel kivist sillustele või võlvkaartele lisaks ka kivist aknapiidad, aknalauad, aknaraamid. Enne klaasi laialdasemat levikut kasutati klaasi asemel õhukest valgust läbilaskvat alabasterplaati. Aken on ava hoone valgustamiseks, keskaegne klaas polnud ühtlase paksusega ega paistnud hästi läbi. Hoone tundus hämar, värvilise klaasvitraaži helk oli sügav nagu kalliskividel. Gooti aknad on tihti kõrgusesse venitatud, teravkaarsed, suuremates katedraalides olid suured ümarad vitraažaknad keerukas põimjas kiviraamistuses. Chartres´i vitraažakna läbimõõt on 12,5 m ja neid oli selles kirikus 3. Gooti akende ehisraamistik ehk maasvärk oli põimunud kiviraamistik, milles kivikaared läbisid teisi kivikaari, kujunduskaared joonistati välja sirklite abil.

Joonis 1.6.35 Chartres´i vitraažaknad on säilinud algsel kujul 13. sajandist

FOTO: blattlimwind via Fotopedia CC BY-NC-ND 3.0

Joonis 1.6.36 Kuressaare lossi gooti aken

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.37 Gooti raidaken Pirita kloostris

FOTO: K. Nõmmela

Eestis leiab tuntud gooti raidraamid Püha Brigitta Pirita kloostrist (1417-1577): idaseina akendel on säilinud esialgne raamistus, mis on tahutud välja ühest suurest paeplaadist (joonis 1.6.35). Samasuguseid gooti raidraame võib leida veel paljudest kirikutest, nt Olevistest, Toomkirikust, aga ka Kuressaare lossist (joonis 1.6.36). Haapsalu linnusekiriku ümmargusele ristimiskambri seinale ilmub augustikuus madala täiskuu ajal Valge Daami kujutis, kui kuuvalgus langeb läbi gootiliku akna. Raidraam ei ole siiski kivist, vaid puust valmistatud.

Joonis 1.6.38 Oleviste kiriku gooti aken viraažidega

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.39 Kihelkonna Miikaeli kiriku lõunaeeskoja võrdhaarset risti meenutav valgusava

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.40 Lihtaken Pirita kloostris

FOTO: K. Nõmmela

Kivihoonete akende kujundamisel kasutati mõnikord kivist kesksammast (Tallinnas Vene 16, Lai 25, Raeapteek, Pikk 27). Keskaegsed kiviseinad olid paksud ning aknapõskede kaunistamiseks tehti nn palendikive (põsekive), nt praegu Tallinnas aadressil Olevimägi 12 seinal asuv XVI saj valmistatud Orgita dolokivist valmistatu. Võimalik on, et algselt oli see Toompea ordulossi detail.

India on tuntud kui kaljutemplite maa. Kivitöö mõistes tähelepanuväärsed on paljud kivitükkidest valmistatud templid. Hinduistlike templite katustel on hulgaliselt kiviskulptuure ja abstraktseid nikerdusi, teemad arenevad «taeva poole tõustes».

Joonis 1.6.41 Khajuraho, India

FOTO: Rebeca Stovall via Fotopedia CC BY-NC 2.0

Joonis 1.6.42 Khajuraho, India

FOTO: pov_steve via Fotopedia CC BY-NC-ND 2.0

India templite katus meenutab eemalt vaadatuna tihti kas hiiglaslikku õit või siis eksootilist vilja, lähedalt vaadates on iga selle viljakobara detail omaette kunstiteos. Algselt olid sellised skulpturaalsed templid kirkalt värvitud, kahjuks pleegitab ja kulutab lõunamaine niiske kliima värvid kiiresti.

India hinduistlike templite hulgas on ka külluslikult meelelisi, kaunistatud armastusstseenidega (Khajuraho).

Joonis 1.6.43 Kiltkivikatus Mooste mõisal

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.44 Tagepera lossi torni kitkivikatus

FOTO: K. Nõmmela

Eestis selliseid skulpturaalseid kivikatuseid ei ole, küll aga leidub siin lihtsaid kiltkivikattega katuseid, nagu nt Mooste härrastemajal, nüüdsel koolimajal, ning osaliselt Taagepera lossil.

Katuste juurde kuulub korsten. Tavaliselt on korstnad telliskividest, vanematel kivihoonetel Eestis võisid need olla ka paekivist.

Joonis 1.6.45 Paekivist korstnaseibid. Muhu

FOTO: A. Rudanovski

Joonis 1.6.46 Paekivist korsten. Muhu

FOTO: A. Rudanovski

Keskaegsetel hoonetel olid otsekui mantlina allapoole laienevad mantelkorstnad, mille valmistamiseks võidi kasutada ka neljakandilisi seest tühje kiviseibe. Korstna allosas olev koldease võis olla avatud kööginurga poole ning toetuda eestpoolt sambale. Ka Saaremaa talutarede korstnad võivad olla valmistatud neljakandilistest kiviseibidest.

Rehetaredes olid maa- ja paekividest üles laotud paksuseinalised lahtise koldega reheahjud. Kolde kohal rippus ketiga pada, ahi oli kerisekividega. Härrastemajades, ka lossides ja kloostrites, olid kerisekividega ahjud – kalorifeerid. Kerisekive kattis aukudega paeplaat. Kütmise ajal juhiti suitsugaasid kivide kaudu mantelkorstnasse, seejärel korstnalõõr suleti, katteplaadi aukudelt võeti kivid ja soe õhk liikus kivide vahelt köetavaisse ruumidesse. Sellist õhkküttesüsteemiga ahju (hüpokaustahju) kasutati XVI sajandini.

Kividest on laotud palju kauneid kaminaid. Omapärane Kaarma kiriku kamin asus arvatavasti palverändurite kasutuses olnud ruumis. Kamina kummuvat suitsukoguvat ülaosa hoiab üleval vähekasutatud võttena tappvõlvikividest võlv.

Joonis 1.6.47 Maiade tempel. Becan, Mehhiko

FOTO: Petr Jan Juračka via Fotopedia CC BY-NC 3.0

Joonis 1.6.48 Tappvõlvikividest võlv Kaarma kirku kaminal

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.49 Kivist trepiastmete ühendamine raudklambritega

FOTO: K. Nõmmela

Maja uste juurde tõuseb tavaliselt trepp, hea trepi samm ei tohi olla ei liiga pikk ega liige kõrge. Mugavuse pärast on trepiastmetele laotud eenduvad ülaosad. Et vältida paigaltnihkumist, ühendati varasemal ajal kivist trepiastmed raudklambritega, mis valati kivisse raiutud õõnsustesse tina abil.

Pikad kivitrepid juhtisid mineja justkui taevasse, tegelikult jõudis ta püramiidtempli katusele. Trepiastmete arv sümboliseeris kuid ja päevi aastas.

Omapärased trepid on Saaremaa kirik- ja surnuaedadel. Need tõusevad üle kiviaia ja laskuvad teiselt poolt alla. Aeduületavad trepid olid mõeldud loomade, nt lammaste surnuaiast eemal hoidmiseks.

Joonis 1.6.50 Kihelkonna kirikaia trepp

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.51 Etikukivid Tallinna linnateatri ees

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.52 Balustrid Franz Sales Meyer'i raamatust «A Handbook of Ornament», 1898

FOTO: Franz Sales Meyer via Wikimedia Commons Public domain.

Keskaegsete linnaelamute välisuste ette ehitati treppehitis, etik. Kahel pool ukse ees asusid kivipingid, otstes raidkaunistustega kivitahvlid. Nendele võis olla raiutud ornament, peremärk, vapp, initsiaalid või kujundatud tekst.

Joonis 1.6.53 Toompea lossi
balustraad

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.54 Palmse lossi
balustraad

FOTO: K. Nõmmela

Treppide-rõdude juurde kuulus kivist balustraad – dekoratiivne piire, mis koosnes esialgu paisutatud kujuga pirnitaolistest lühikestest sambakestest, balustritest, mis toestasid rinnatist või käsipuud. Klassikalised Kaarma dolokivist balustrid leiab Toompea lossi fassaadilt (1935–1936). Teistsuguse kujuga on Palmse mõisahoone Kaarma dolomiidist balustraad.

Kujult teistsugune on Palmse mõisahoone Kaarma dolomiidist balustraad 1697 (1782-1785).

Tee, park ja õu

Joonis 1.6.55 Teerull. Vammala, Soome

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.56 Tänavakivid

FOTO: Anna Strumillo via Fotopedia CC BY-NC-ND 3.0

Joonis 1.6.57 Verstapost. Norfolk, Suurbritannia

FOTO: Zorba the Geek via Wikimedia Commons CC-BY-SA-2.0

Nagu kivimajad on ilmastikule ja tulele vastupidavamad, kestab kivi paremini ka niiskes vabaõhu-keskkonnas. Enne asfaldi kasutuselevõttu oli kividest teekate kõige kulumiskindlam ning selline kivitee polnud ka porine! Lihtsaim teekate koosnes üksteise kõrvale asetatud munakividest, kallim teekate mõõtu tahutud kiviplokkidest.

Räägitakse, et talumehed teenisid kiviplokikeste raiumisega lisaraha. Et väiksemad kivitükid olid kerged ja kippusid laiali lendama, kandsid raiujad nahkpõllesid ning hoidsid kivikamakat põlvedega töötlemise ajal kinni.

Tahutud, pealt siledaks kuluvate kivitükkidega kaeti terveid väljakuid, tänavaid ning isegi maanteid. Eestile lähim kivimaantee oli Pihkva-Riia kivitee. Tsaari-Venemaa pealinna Peterburi lähistel võib kohata ülipeenelt töödeldud graniitkivist verstaposte. Tee-ehitus ei saanud läbi ilma kivist tööriistadeta. Soomes Vammalas Uodi talumaadel on näha tee-ehitajatest järele jäänud graniitkivist teerulli, mida veeretati hobuste jõul.

Joonis 1.6.58 Muhu kirikiaia postid

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.59 Ammende villa rõdupost Pärnus

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.60 Kuberneri aia ümber oleva sepisaia Kaarma dolomiidist aiapostid Toomepeal

FOTO: K. Nõmmela

Tänavalt või maantee poolt mõisa häärberitele või ka paljudele rikastele linnamajadele lähenedes jõuame krundipiireteni ning aeda sisenedes võtavad meid vastu kivist aia- ja väravapostid. Palmse mõisakompleksi peaväraval on originaalsed obeliski meenutavad graniitväravapostid, mille tipus olid kullatud munad (1839). Heaks aiapostide-näiteks sobivad Toompea lossi kõrval asuva nn Kuberneri sepisaia Kaarma dolomiidist aiapostid.

Kivist aedu võis kohata ka talumajapidamistes, tavalise kiviaia kõrval eksponeeritakse Rocca al Mares püstistest paeplaatidest taluaeda.

Joonis 1.6.61 Jaapani traditsiooniline kivilatern «tõrõ». Shukkei-en aed, Hiroshima, Jaapan

FOTO: Fg2 via Wikimedia Commons Public domain

Joonis 1.6.62 Aialamp. Autor K. Nõmmela

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.63 Dekoratiivvaas Haapsalus. Autor R. Haavamäe

FOTO: K. Nõmmela

Härrasrahva aiadades-parkides leidus ka mitmeid kiviesemeid. Pargikujunduse seisukohalt pöörati kiviesemeile eriliselt tähelepanu Jaapani aiakujundajate poolt. Jaapani aedades on eriti silmapaistvad kivist aialaternad. Need laternad valgustasid sombustel õhtutel teeradu, mis viisid teejoomistseremoonia paikadesse. Ka Eestis on kiviraidurid proovinud lahendada lambiteemat, küll siiski tunduvalt tagasihoidlikuma vormimänguga.

Ka härrasrahva aedades ja parkides leidus mitmeid kiviesemeid. Pargikujunduse seisukohalt pöörasid kiviesemeile erilist tähelepanu Jaapani aiakujundajad. Jaapani aedades kohtab nt silmapaistvaid kivist aialaternaid, mis valgustasid sombustel õhtutel rada teejoomistseremoonia-majakestesse. Eestiski on kiviraidurid aialampe valmistada püüdnud.

Aiakujunduses kasutatakse ka kivist vaase. Alati ei ole need istutuspotid, vaid kaunistuselement. Eestis teatakse loodetavasti Haapsalu rannatrepistiku juures olevaid dekoratiivvaase (autor skulptor R. Haavamäe, 1930–1932). Haapsalu mereäärse rannapromenaadi läheduses on veel Haavamäe kujundatud ungru lubjakivist päikesekell. Suhteliselt vähe kasutatud materjalist, Vasalemma „marmorist“ on Tallinnas Kadrioru Luigetiigi äärses pargis olev päikesekell, autor E. Uukivi, 1937.

Joonis 1.6.64 Tšaikovski pink Haapsalus. Autor R. Haavamäe

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.65 Päikesekell Haapsalus. Autor R. Haavamäe

FOTO: K. Nõmmela

Joonis 1.6.66 Päikesekell Tallinnas Kadriorus Luige tiigi ääres. Autor E. Uukivi

FOTO: K. Nõmmela

Kivipinke on parkides suhteliselt vähe, sest jahedal ajal on nendel külm istuda, seevastu pakuvad need meeldivat soojust päikesepaistelise ilmaga. Pink võib osutuda ka monumendiks, nagu Haapsalu mereäärse promenaadi ääres olev Saaremaa dolokivist pink-monument (memoriaalpink), mis jääb meenutama maailmakuulsa Vene helilooja Pjotr Tšaikovski 1867. aastal Haapsalus veedetud suve. Siin tutvus helilooja Eesti rahvalauludega (rahvaviisi „Kallis Mari“ käigud on äratuntavad tema VI sümfoonias). Pingi seljatoele on raiutud noodid sellest rahvaviisist, pingi ülaosas on pronksist potreereljeef, autoriks Roman Haavamägi (1940).

Joonis 1.6.67 Trevi purskkaev Roomas, Itaalias. Detail. 26 m kõrge ja 20 m lai tuntuim barokiajastu purskkaev

FOTO:

Joonis 1.6.68 G. L. Bernini trvaertiinist "Nelja jõe purskkaev" Roomas

FOTO: Giuseppe Andrea Mosca via Fotopedia CC BY-NC 3.0

Kivi naaber ja kaaslane looduses on vesi: mägijõed jooksevad kivistes sängides, kaljudelt kukub vesi jugadena, lained tormavad rannakividele. Eriti tähtis on vesi lõunamaalastele, vesi on eluks vajalik ja austamist väärt. Veevõtukohad on olnud üldkasutatavad, allikad ja kaevud olid suurepärased kohtumispaigad. Kivist on inimesed ladunud kaevusid, kujundanud nendega allikaid ning kunstlikke veejugasid.

Video 1.6.2 Pöörlevad graniitpurskkaevud

Itaalia suvekuumadel linnaväljakutel leidub palju kiviskulptuuridega kaunistatud purskkaevusid. Tamperes ehib linnatänavat tehnikaajastu purskkaev, mille põhielement on ideaalselt kerakujuliseks lihvitud kivipall. Kera pöörleb oma kivipesas seetõttu, et veesurve kergitab kivi kivialuse küljest lahti.

Jaapani aiakunst kasutab veekogudel astekive, üksteisest sammu kaugusel asuvad pealt tahutud kivisid, mida mööda ühelt kaldalt teisele liikuda.

hr
TAGASI | ÜLES | EDASI